Aasta algas muudatusega toetuste taotlemises
05.02.2015
ÕHTULEHT: Sellest aastast jõustus keskkonnaministri määruse muudatus, mille kohaselt erametsaomanik saab toetust metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise eest taotleda ainult metsaühistu kaudu, seni võis ta seda teha ka iseseisvalt.
Miks sellist muudatust vaja oli ja mille poolest on uus kord seni kehtinust parem, selgitab SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.
Ühistu teavitab ja harib
Eestis on ligi 100 000 isikut, kellel on kas või killuke metsa. See on suur hulk inimesi.
Enamik neist pole üldse metsateemaga kursis. Samas on tähtis, et metsad oleksid hästi hoitud, toodaksid puitu ja muid hüvesid nii praegu kui kaugemas tulevikus. Riik aitab metsaühistute arengule kaasa selleks, et väikemetsaomanikul oleks abistaja, kes juhindub just metsaomaniku vajadustest.
On tähtis, et võimalikult suur hulk metsaomanikke saaks asjatundlikku metsanduslikku informatsiooni. Ühistu kannab siin teavitaja ja harija rolli. Ja ega ainult info pakkumisest piisagi –ühtlasi saab ühistu aidata metsa korda teha, viia kokku turul oleva ettevõtja pakkumise ja metsaomaniku vajaduse, olles ise samas tagatiseks, et töid tehakse korralikult.
Naabrite eeskuju innustav
Mida rohkem on metsaomanikke, kes ühistute teenuseid kasutavad, seda soodsamaks need omanikele lähevad. Nii on meil tugevamad ühistud ja rohkem hästi majandatud erametsi.
See ongi põhjus, miks riik on aastaid toetanud metsaühistute tegevust. Samas soovitakse, et ka metsaomanikud annaksid oma panuse ühistute arengusse – et nad oleksid ühistute liikmed ja kasutaksid ühistute teenuseid. Seetõttu suunataksegi metsaomanikke toetusasju ühistu kaudu korda ajama.
Näiteid selle kohta, kuidas riik on suunanud metsaomanikke ühistutega liituma, on naabritegi praktikast. Näiteks Soomes on tugev metsaühistute võrgustik üles ehitatud aastakümneid kehtinud kohustusliku metsahoiumaksu süsteemi kaudu. Nii saadi peaaegu kõik metsaomanikud ühistute juurde (sisuliselt on see kohustuslik liikmelisus).
Teised riigid on kasutanud pehmemaid suunamismeetmeid. Ka Eestis ei ole metsaühistusse kuulumine kohustuslik, küll aga annab riik teatud soodustusi neile, kes astuvad metsaühistu liikmeks.
Toetuse saamine ei ole kellegi jaoks garanteeritud õigus. See on võimalus, mida saab kasutada. Aga võimaluse kasutamisega kaasnevad teatud reeglid, lisatingimused, mida peab täitma.
Aktiivselt tegutsevaid metsaühistuid on Eestis umbes 30 ja nende seast peaks igaüks leidma endale sobiva. Et ühistud tegutsevad avatud liikmeskonna põhimõttel, ei tohiks küll keegi ühistu ukse taha jääda, kui ta on metsaomanik ning hoolib metsast.
Metsaühistute kontaktandmed leiab erametsaportaalist (www.eramets.ee). Tasub kontakteeruda metsa asukoha järgsete ühistutega, saada ülevaade nende pakutavatest teenustest ja siis oma valik teha.
Omanikul jääb ära hulk paberitööd
Toetuse saamiseks tuleb metsaomanikul anda ühistule oma soovist teada. Ühistu paneb omanike tahtmised ühte paketti kokku ja esitab Erametsakeskusele taotluse.
Metsaomaniku jaoks ei tohiks uue korraga kehvemaks küll midagi minna. Pigem vastupidi – bürokraatiaga tegelemise teeb ühistu tema eest ära. Erametsakeskusele tähendab ühistutekeskne toetuste kord väiksemat üksiktaotluste hulka, see teeb aga sooviavalduste läbivaatamise kiiremaks.
Suuna, et riigisisestest toetustest saavad osa ainult metsaühistute liikmed, annab riigikogus 2011. aasta kinnitatud metsanduse arengukava. Üleminek on aga järkjärguline.
Nii saabki alates 2015. aasta metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetust taotleda vaid metsaühistu kaudu, teisi riigisiseseid toetusi aga (metsa uuendamise, pärandkultuuri säilitamise või metsamaaparandustööde tegemise toetus) saab tänavu taotleda ka erametsaomanik ise.
Metsauuendamise toetuse asjus on oodata muudatusi 2017. aastal. Samuti ei puuduta muudatus Euroopa Liidu toetusi. Toetuste kohta leiab üksikasjalikumat teavet Erametsaportaalist (www.eramets.ee).
