Brüsselis räägitakse invasiivsetest võõrliikidest ja seemneregulatsioonidest

07.02.2014

SIRLI JAKOBSON, CEPF (Brüssel):

Erametsakeskuse projektispetsialist Sirli Jakobson on olnud juba viis kuud praktikal CEPFi (Erametsaomanike Konföderatsioon) juures Brüsselis ning vaatab tagasi jaanuarikuu olulisematele metsandussündmustele. Loe novembri- ja detsembrikuu kokkuvõtet SIIT

JAANUAR

Invasiivsete võõrliikide eelnõu muutub paindlikumaks ja liigub kiiresti üldkogu hääletusele

Septembris avaldas Euroopa Komisjon uue eelnõu invasiivsete võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ning ohjamise kohta. See on ette nähtud ühe eesmärgina EL-i bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastaks 2020. Peamiseks eelnõu põhjenduseks on invasiivsete võõrliikide märkimisväärne mõju bioloogilisele mitmekesisusele, sest need on üks peamine ja kasvav bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja liikide hävimise põhjustaja. Invasiivseks võõrliigiks loetakse sellised võõrliigid, mis on viidud väljapoole nende tänapäevast või ajaloolist looduslikku levilat ja mis suudavad uues levialas ellu jääda ning hiljem paljuneda, kuid mille riskihindamisel on leitud, et selle sissetoomine ja levitamine ohustavad bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid, ning mis võivad avaldada negatiivset mõju ka inimeste tervisele ja majandusele

Eelnõu on liikunud edasi väga kiiresti ja läheb juba aprillis (14.-17.04) toimuval parlamendi täiskogul hääletusele. Esialgselt plaaniti koostada nimekiri viiekümnest liigist, millele kehtestatakse EL-is ranged reeglid leviku peatamiseks. Erinevad organisatsioonid on sellise nimekirja suhtes esitanud palju kriitikat ja loobuti ka jaanuari lõpus toimunud Keskkonnakomitee hääletusel Komisjoni ettepanekust koostada nimekiri viiekümnest liigist. Nimekiri liikidest, mida ei tohi importida, kasutada ega müüa, koostatakse endiselt. Muudatusena nõuavad parlamendi liikmed nimekirja ka liike, mis on sünnipärased mõnedes Euroopa piirkondades, aga invasiivne võõrliik teises Euroopa piirkonnas. Liikmesriigid võivad selliste liikide kasvatamist jätkata range kontrolli all, kui liigil on kõrge majanduslik, sotsiaalne ja heaolu väärtus.

Komisjoni andmetel on Euroopas leitud üle 12 000 võõrliigi, mis jõuavad EL-i vabatahtlikult (näiteks kaunistuseks või ärihuvides) või tuuakse liigid sisse juhuslikult koos teiste kaupadega transpordivahendites või koos reisijatega nende teadmata. Invasiivsed võõrliigid mõjutavad eelkõige mikroettevõtjaid, lisaks nendele sageli ka metsadussektori esmatootjaid, kellele toovad sellised võõrliigid märkimisväärset majanduslikku kahju. Invasiivseid võõrliike on Euroopas loetletud 1 500. Mitteametlikel andmetel on iga päev üle maailma liikumas 7000 võõrliiki ning Euroopast välja liigub tegelikult rohkem invasiivseid võõrliike, kui Euroopasse.

Kasvab vastuseis Euroopa Komisjoni ettepanekule EL-i seemneregulatsioone reformida

Komisjon avaldas eelnõu ühendada kaksteist erinevat õigusakti üheks taimede paljundamismaterjali regulatsiooniks eelneva aasta mais. Euroopa Metsaomanike Föderatsioon (CEPF) ja Euroopa Riigimetsa Assotsiatsioon (EUSTAFOR) võtsid regulatsioonide muutmise osas kohe negatiivse hoiaku ja soovivad praegu kehtiva Nõukogu direktiivi aastast 1999 metsapaljundusmaterjali turustamise kohta jõusse jäämist. Metsandust ja põllumajandust ei tuleks reguleerida samade normide alusel. Erinevad õigusaktid metsanduse ja põllumajanduse paljundusmaterjali turustamise kohta on efektiivsemad ja ei kasvataks taimlate kulusid ning seeläbi ka metsaomanike kulusid.

Keskkonnaalaste küsimustega tegelevad parlamendi liikmed ja Põllumajanduse Komitee ühendasid jõud, et Komisjoni ettepanek reformist tagasi kutsuda. Nende sõnul ei ole eelnõu piisavalt paindlik liikmesriikides rakendamiseks ja nad kardavad väiketootjate arvu vähenemist. Eelnõule esitati oodatust rohkem muudatusettepanekuid, mis on ka eelnõu nõrkuse indikaatoriks. Eelnõu tagasi kutsumise hääletus toimub Komitees 11. veebruaril, kuigi eelnõu on plaanitud saata täiskogu hääletusele aprillis. Kui aga hääletus läheb oodatud viisil, siis parlamendi president Martin Schulz pöördub Komisjoni poole eelnõu katkestamiseks.