Eesti Looduskaitse Selts tunnustab Keskkonnaministeeriumi tegevust lendorava kaitse korraldamisel

Eesti Looduskaitse Selts valis Aasta Keskkonnateoks Keskkonnaministeeriumi lendorava uute püsielupaikade määruse õigeaegse vastuvõtmise.

Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) tänab tehtu eest keskkonnaminister Marko Pomerantsi, ministeeriumi kantslerit Andres Talijärve, määruse ettevalmistajaid Keskkonnaameti looduskaitse osakonna liigikaitse peaspetsialisti Madli Linderit, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhatajat lendoravaeksperti Udo Timmi ja teisi, kes määruse vastuvõtmisele kaasa aitasid.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) vapilooma lendorava kaitseks on tänavu tehtud mõndagi. Nii allkirjastas ELF-i 25. sünnipäeval veebruaris keskkonnaminister Marko Pomerants lendorava kaitse tegevuskava, milles on kavandatud hääbumisohus liigi Eestis säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2016–2020 ning pikaajalised kaitse-eesmärgid aastani 2030.

Mais algatati määrus, millega muudetakse lendorava olemasolevate püsielupaikade piire ja kaitsekorda ning moodustatakse 25 uut püsielupaika.

„Aasta lõpus tekkis looduskaitsjatel hirm, et seoses valitsuse vahetusega jääb nimetatud määruse vastuvõtmine venima ning seal toodud meetmed ei saa jõustuda 1. jaanuarist 2017,“ ütles ELSK-i esimees Jaan Riis, „õnneks siiski jõuti 21. detsembril vastu võtta määrus, mis jõustub 31. detsembril 2016.“

Eestis elab lendorav praegu teadaolevalt veel vaid Virumaa vanades metsades, kuigi ta on ajalooliselt asustanud Mandri-Eesti erinevaid alasid, sh on tema levik ulatunud Pärnu- ja Raplamaale. Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kriitilise tähtsusega elupaikade isoleeritus ja hävimine, sobilike pesapuude olemasolu ning asurkonda moodustavate loomade väike arv.

Teadlaste hinnangul saab lendorava populatsiooni seisundit pidada soodsaks juhul, kui on teada vähemalt 250 asustatud elupaika, millest on jooksval aastal asustatud umbes 150. 2016. aasta seireandmete kohaselt on teada 45 asustatud lendorava elupaika.

Eesti Looduskaitse Selts ühendab inimesi, kelle väärtusteks on loodus ja kultuur. Selts asutati Jaan Eilarti eestvedamisel 1966. aastal. Lisaks enda poolt Aasta Keskkonnateo nimetamisele annab selts välja ka Aasta Loodussõbra tiitlit, mille sel aastal pälvis Lodjakoja eestvedaja Liisa-Lota Kaivo koos Jõmmu meeskonnaga.

0Shares