Eesti Metsaselts: Raiemahtudest rääkides tuleb viidata algallikale
27.11.2013
EESTI METSASELTSI TEADE: 20. novembril võttis Riigikogu vastu metsaseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse. Mõned päevad hiljem avaldas Eestimaa Looduse Fond pressiteates oma seisukoha, mille kohaselt ohustab metsaseadus metsaelustikku.
Pressiteates viitab Eestimaa Looduse Fond raiemahtudele, mis on mõningatel andmetel viimasel kolmel aastal ulatunud 10 miljoni tihumeetrini. Samas tuleb tähele panna, et Eestimaa Looduse Fond ei ole viidanud allikatele, kust need andmed pärinevad.
Keskkonnaagentuuri poolt koostatud aastaraamat Mets 2011 annab põhjaliku selgituse raieandmete kogumise metoodika kohta. Arvestada tuleb asjaoluga, et metsades toimuvate raiete andmed kogunevad kahe erineva metoodika alusel.
Esiteks saab Keskkonnaagentuur raieinfo Riigimetsa Majandamise Keskuselt, Keskkonnaametilt ja metsaomanikelt (metsateatiste andmekogu kaudu). Metsateatistega esitavad metsaomanikud Keskkonnaametile andmed KAVANDATAVATE raiete kohta, mitte teostatud raiete kohta. Seega tuleb reaalsete raiemahtude teada saamiseks arvata raiedokumentide alusel arvestatud raiemahtudest maha teostamata jäänud raied.
Et saada aimu, kui suur on kavandatud lageraiete osakaal, mis jäetakse teostamata, kontrollis Keskkonnaagentuur 2009. ja 2010. aasta metsanduslikelt ortofotodelt kokku 14 118 erametsa lageraieala. 2009. aasta ortofotodelt kontrollitud erametsa kavandatud lageraiete (teatis esitatud ajavahemikus 30.04.200730.04.2008) puhul olid raied teostamata 31%-l pindalast, 2010. aasta ortofotodelt kontrollitud lageraiete (teatis esitatud 04.06.200804.06.2009) puhul olid raied teostamata 41%-l planeeritud lageraiete pindalast.
Reaalsema ülevaate teostatud raietest annab statistilise metsainvesteerimise meetod (SMI), mille puhul üldistatakse juhuslikult paigutatud proovialadelt kogutud andmed. Keskkonnaagentuuri hinnangul iseloomustavad SMI raiemahtude hinnangud tegelikku olukorda paremini kui raiedokumentide (RD) koondandmed. Tulenevalt metoodikast saadakse aga SMI tulemused vähemalt aastase hilinemisega ja seetõttu on rohkem kasutusel aktuaalsemad RD andmed. Igal juhul tuleb raiemahust rääkides viidata andmeallikale, et oleks teada, kas kasutatakse statistilise metsainventuuri hinnangut või raiedokumentide andmeid.
Nii oli Keskkonnaagentuuri andmetel aastane raiemaht statistilise metsainventeerimise meetodil (SMI) järgmine:
2010 – 8,425 milj tm
2011 – 8,153 milj tm
2012 – SMI hinnangut pole veel, kuid prognoos näitab jätkuvat kahanemist.
Seega jääb reaalne raiemaht alla Metsanduse arengukavas aastani 2020 sätestatud raiemahtudest. Reaalne raiemaht on ka alla ELFi poolt soovitatud aastasele raiemahule (8,4 milj tm), mille korral on uuringu “Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050″ andmetel metsakasutus jätkusuutlik.
Viidatud uuringus on muuhulgas öeldud: „Seniste raiemahtude põhjal ei ole tõenäoline, et raiemahud suureneksid 12 või 15 mln tihumeetrini aastas ilma olulise kokkuostuhindade tõusu või muude meetmete kasutuselevõtuta.”
LISA:
Ülevaade raiemahtude hindamise metoodikatest.
1. Raiete koondandmed raiedokumentide (RD) alusel.
Keskkonnaagentuur saab vastava raieinfo Riigimetsa Majandamise Keskuselt, Keskkonnaametilt ja metsaomanikelt. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esitab teostatud raiete kohta koondandmed maakonniti.
Erametsa ja teiste omanike raieandmed saadakse metsateatiste andmekogust, kuhu metsaomanikud sisestavad andmeid kas ise
(e-metsateatis) või läbi Keskkonnaameti. Metsateatiste andmekogu pidajaks on Keskkonnaagentuur (KAUR), kes edastab koondatud andmed ka Eesti Statistikaametile (ESA).
Kuna metsateatisega esitab omanik Keskkonnaametile andmed kavandatavate raiete kohta enne raie teostamist, ei näita metsateatistelt summeeritud raiemaht tegelikult erametsades teostatud raieid, vaid ainult raiekavatsuste hulka.
2. Raiete andmed statistilise metsainventeerimise meetodil (SMI).
SMI korral saadakse tulemused juhuslikkust tagava süsteemiga paigutatud väikese pindalaga proovialadelt kogutud mõõtmisandmete üldistamise teel.
Tulemuseks on punkthinnangud üldkogumi eri parameetritele, sealhulgas leitakse hinnangud ka teostatud raietele: raiete ja uuenemise kirjeldused antakse traktidel (proovitükkide kobaratel) iga 100 meetri tagant. Raiehooajaks loetakse ajavahemikku 1. maist 30. aprillini, st kalendriaasta raiete hinnangud sisaldavad kahe aasta raiete mõõtmistulemusi, mõlemaid osaliselt. Raiutud puidu koguse hindamiseks klupitakse proovitükkidel möödunud raiehooaja kännud.
SMI käigus hinnatud raiemahud erinevad raiedokumentide (RD) alusel kogutud andmetest nii raiete pindalade kui ka mahtude osas. Kui lageraie osas jäävad RD pindala ja raiemaht Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt teostatud SMI hinnangute usalduspiiridesse või nende lähedusse, siis harvendusraiete osas on kõikumised RD ja SMI vahel suuremad. Aastail
2004-2009 on RD ja SMI raieandmete erinevused vähenenud.
Toomas Kelt
Eesti Metsaselts
kommunikatsioonijuht
+372 50 72 816
