Tulu metsast pole teab mis priske, kuid on see-eest kindel
06.06.2014
17. juunil Tallinnas Radisson Blu hotellis toimud seminaril räägiti metsatulust mitme kandi pealt: tutvustati nii investori, pankuri kui ka metsa majandaja vaatenurka. Osalejad said hea ülevaate, kuidas metsatulu arvutada ja kui suurt tulu on mõtet loota, mis tulu saamist mõjutab ning kas metsa üldse tasub omada ning sellesse raha paigutada.
Lühike vastus on: tasub.
“Metsa ostetakse, mitte ei müüda,” soovitas Ants Erik Metsatervenduse OÜ-st oma ettekandes „Miks suurkapital usub Eesti metsa“. Ants Erik põhjendas, miks tasub metsa investeerida: “Investeerimine metsa ei too maksimaalseid, vaid kindlaid tootlusi (umbes 4-6% aastas). Mets on alati väljunud majanduslangusest esimesena, sest selle likviidsus on kõrge. Ka puidu müügihind pole võrreldes buumiaastatega väga palju kõikunud. Ülestöötamise on aga kallinenud, mistõttu omaniku tulu on praegu väiksem.”
Metsamaa väärtus sõltub mitmetest teguritest, nagu sise- ja välispoliitika ja konkurentsivõime, eelkõige aga sellest, kuidas maa tootma panna. Majandamine peab vastama turu nõudlusele ja omanik peab olema valmis tegema investeeringuid metsa tootlikkuse ja kvaliteedi suurenemisse. Erik lisas, et kui 90ndatel mõõdeti metsamaa väärtust eelkõige raieküpse metsa järgi, siis praegu tuleb ühe enam arvesse metsa kõrvalkasutusest saadav hüve: jaht, turism, korilus.
MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Olavi Udam tegi ettekande “Mets kui stabiilne tuluallikas ja kindel investeering “.
Metsa on tema sõnul mõtet kasvatada seal, kus maa on põlluharimiseks mingil põhjusel sobimatu. Raieküpse metsa eripära võrreldes põlluviljaga on see, et raieaega saab paindlikumalt valida vastavalt sellele, millal tegelik rahavajadus tekib – sellest ka mõiste “metsa tagavara”. Metsakasvatusvõtteid teadlikult kasutades võib omanik metsa hektari kohta saada aastas keskmiselt 150-200 eurot tulu. Suurema tulu annab okaspuu: sellest tuleb 80% palki ja 20% paberipuud, lehtpuuga on vastupidi. Raiuda tuleb õigel ajal, valides raieks maksimaalse tüve jämedusega terve puu. Keskmine raieringi pikkus on 69 aastat.
LHV panga Lõuna-Eesti äripanganduse juht Arti Albert tutvustas seda, kuidas hindab pank metsa investeeringuna. Oluline põhimõte on see, et pank laenab kliendile oma hoiustajate raha ja tahab ka vastu raha, mitte kinnistuid ega muud vara – seega on panga silmis oluline just see, kui kindlat rahavoogu suudetakse metsa majandamisest genereerida. Tuleb ka läbi mõelda oma ettevõtmise tugevad küljed ning riskid ning nendestki pangaga kohtumisel rääkida – läbimõeldud tegevusplaan suurendab kliendi usaldatavust.
Tarmo Lees rääkis oma ettekandes „Igaüks võib saada metsaomanikuks“ uuest võimalusest, kuidas säästude omanik võib metsaomanikuks saada läbi tulundusühistu Eesti Ühismets. Lees nentis, et Eesti pankades on palju hoiustajate raha, mis ei teeni pea midagi, kuid selle võiks ühismetsa majandamisel stabiilset tulu teenima panna. Sellise investeeringu tootlus oleks 3,5-4,5% aastas. Hetkel on mullu loodud tulundusühistul 18 liiget ja 4 liikmekandidaati.
Seminari ettekannetega on võimalik tutvuda siin.
