Erametsakeskuse tellimusel valmis uuring puidu ühismüügist
04.06.2014
Uuringu eesmärgiks oli ühistulise puidumüügi arendamise võimaluste väljaselgitamine, seal hulgas erametsaomanike ühistulise puidumüügi efektiivsuse suurendamise võimalused, erinevate majandusmudelite hindamine, tulu ja kulu võrdlus teiste turuosaliste sarnaste teenuste osas, ühistulise puidumüügi korraldamise tööprotsessi kaardistamine ning soovitused tööprotsessi erinevate etappide optimeerimiseks, ühistulise puidumüügi eeliste ja puuduste hindamine nii erametsaomanike kui metsamajanduse jaoks tervikuna.
Taasiseseisvunud Eesti erametsaomanike esimeseks esindusorganisatsiooniks oli 1992.a. 24. aprillil asutatud Eesti Talumetsa Liit, mis ametlikult registreeriti 8. detsembril 1992.a. Asutamise momendiks ei olnud Eestis veel ühtegi metsaühistut, seega selle organisatsiooni üheks esmaseks ülesandeks oli maakondlike ja/või kohalike metsaühistute loomise toetamine. Metsaühistute loomiseks nähti ette järgmisi motiive:
- Tagada ühistu liikmete puidu turustamine;
- Tagada, et puidu müügil saadaks soodsat hinda;
- Koondada tähelepanu oma puidutööstuse arendamisele;
- Aidata kaasa metsakasvatuse organiseerimisele ja metsamajanduslike tööde korraldamisele.
Samuti nähti ette, et metsaühistute põhiülesanne on tagada, et metsaekspordist saadav tulu läheks metsaomanikule ning osa tulust paigutatakse ühiste puidutöötlemisettevõtete rajamiseks ja olemasolevate moderniseerimiseks. (Eesti Erametsaliit 2010, lk 5)
Uuringu kokkuvõtvast osast leiame, et 1992.a. asutatud Eesti Talumetsa Liidu eesmärgid on täidetud – on tagatud ühistute liikmete puidu turustamine ja puidu müügil soodsa hinna saamine. Käivitatud on metsaühistute puidu ühismüük. Alates 2010. aastast on käivitunud riiklik metsaühistute ühismüügi toetus, ametliku nimetusega metsaühistute metsamajandusalase koostööprojekti toetus. Ühismüügi toetus on ette nähtud selleks, et metsaühistud aitaksid kaasa metsandust mittetundvate, passiivsete erametsaomanike metsade majandamisele, sest väikeste pindaladega metsad paiknevad üldiselt killustatult ja nende majandamine on kulukas. Seejuures toetatakse riiklikult ainult füüsilise isiku omandis olevalt kinnistult pärineva puidu müüki. Selle meetme tulemusel on suuremates metsaühistutes oluliselt suurenenud nii liikmete arv kui ka nende omanduses olev metsamaa pindala, samas on üldjuhul vähenenud keskmine pindala liikme kohta, mis näitab, et järjest väiksemate metsakinnistute omanikud astuvad metsaühistute liikmeteks.
Uuringu statistiline analüüs põhineb Läänemaa Metsaühistu MTÜ, Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu MTÜ, Põlva Metsaomanike Selts MTÜ ja Rakvere Metsaühistu TuÜ 2012 – 2013. a ühismüügi toetuste taotluste andmetel, nende ühistute ühismüügi toetustega müüdud metsamaterjali kogus moodustas 2011.a. 29,0 % ja 2012.a. 32,7 % kogu Eesti vastavast kogusest.
Enamus (53,8 %) uuringule vastanud metsaühistute esindajaid pidas hetkeolukorra (märts 2014) majanduspoliitilisi arengud arvestades erametsast pärineva puidu müügil metsaühistute riiklikku toetamist vajalikuks, kuid enamus (49,8 %) uuringule vastanud puidufirmade esindajatest oli vastupidisel arvamusel. 77% metsaühistute esindajatest arvas, et ühismüügi toetamisel on positiivne mõju Eesti erametsaomanikele ja erametsandusele.
Suurem enamus (70%) metsaühistute esindajatest arvas, et ühismüügi riiklik toetamine paneb metsaühistu efektiivsemalt tegutsema. Küsitlusele vastajate arvamuse järgi on erametsa omanikke vaja täiendavalt motiveerida kasutamaks metsaühistute ühismüügiga seotud teenuseid, erametsaomanikele on vaja teha täiendavat reklaami, et tutvustada metsaühistute tegevust ühismüügi organiseerimisel.
Uuringu teostaja on andnud mitmeid soovitusi edaspidiseks, nagu näiteks:
- Kaaluda, kas erametsadest pärineva puidu müük ja eriti uuendusraiete puidu müük ikkagi vajab riiklikku toetamist? Eesti erametsaomanike tegevuse aktiivsuse tõstmiseks ja puistute seisundi parandamiseks on palju olulisem toetada selliseid raieid, kus ei teki realiseeritavat metsamaterjali, ehk siis toetada valgustusraieid ja esimesi harvendusraieid.
- Kui peetakse vajalikuks riiklikult toetada erametsade puidu (ühis)müüki, siis tuleks kaaluda toetuse andmise alustesse muudatuste ja erisuste tegemist.
Kas ikkagi on vaja toetada kõikide füüsilistest isikutest erametsaomanike kinnistutelt pärineva puidu müüki ning mitte toetada juriidiliste omanike kinnistutelt pärineva puidu müüki? Juhul kui vastavate finantsvahendite puudusel ei saa toetuste arvestamisel erinevaid omanike tüüpe (juriidilised vs füüsilised omanikud) võrdselt kohelda, siis tuleks kaaluda erisuste tegemist pigem omaniku metsaomandi(te) suuruse kui omaniku juriidilise staatuse järgi.
Juhul kui ühismüügi toetusteks mõeldud finantsvahendeid ei ole piisavalt, siis tuleks kaaluda toetamise korra muutustes erisusi lähtuvalt boniteedist, kinnistu geograafilisest asukohast, vms.
Hoolimata eelnevalt tehtud ettepanekutest olemasolevasse ühismüügi toetamise korda erisuste sisseviimisest tuleb meeles pidada, et igasugused erisused teevad praeguse mitte just kõige lihtsama toetamise korra veelgi keerulisemaks ja seega ka toetuste kontroll ja administreerimine muutub keerulisemaks.
- Ühismüügi toetuste korra muutmisel tuleb aruteludesse kaasata eelkõige väikeste erametsa kinnistute majandamisega tegelevaid spetsialiste.
Uuringu koostaja avaldab arvamust, et ühistulise majandustegevuse korraldamist ja selle riiklikku toetamist oleks sobivam teostada tulundusühistute baasil.
Uuringu tulemustega saab tutvuda https://www.eramets.ee/info/trukised/uuringud/ .
