Heiki Hanso: See on normaalne suhtumine, kui inimene saab aru, et suur puu on väärtus

08.11.2013

RAPLAMAA SÕNUMID, Stina Riisalu: Küsi­mustele vastab MTÜ Arboristide Koda esimees ja ArborEst OÜ juhataja arborist Heiki Hanso.

ArborEst OÜ on seni ainuke puuhooldusfirma Eestis, kes täidab kõiki rahvusvahelisi ohutusnõudeid ja standar­deid. Heiki Hanso on arboristi eriala omandanud Inglismaal Myerscough College’ is ja Luua Metsanduskoolis. MTÜ-ga Arboristide Koda on Heiki Hanso korraldanud ja läbi viinud puude hooldamise koolitusi Põltsamaal, Kuressaares ja Tallinnas.

Mis töid olete Raplas tei­nud?

Raplas oleme puid hool­danud üle mitme aasta. Erinevatel tänavatel, Rapla Lastepargis, Kuusiku ja Alu pargis ning kalmistul. Peami­selt on tegemist ohtlike puude langetamise ja hoolduslõikustöödega. Lastepargis võtsime alla varesepesi, harvendasime pesaehituseks sobivaid oksaharusid ning lõikasime ohtlikke oksi.

Milline on puude olukord Raplas praegu?

Nagu igas teiseski linnas on kõrghaljastuse osas veel palju tööd ees. Põhilised probleemid kattuvad samuti kogu Eestis – valed liigid vales kasvukohas, eelnevalt valede töövõtete tõttu ohtlikuks muutunud puud või on nad jäänud õigel ajal kujundamata.

Rapla on väike linn ja võr­reldes paljude teistega pole seis kõige hullem. Kiirel sek­kumisel saab päästa palju väärtuslikke vanu puid ning kohendada noori puid selli­selt, et nad saaksid vanaks kasvada. Raplas on puhas õhk ja võrreldes suurte linnadega väike liikluskoormus. See annab tänavapuule head elu­tingimused pikaks ajaks.

Mis on linnapuude hoolda­mise juures tähtsaim?

Linnapuudel on kõige tähtsam ohutus ja välimus. Puud tuleb süstemaatiliselt ja tänavate kaupa kaardistada; analüüsida nendega seotud riskid ja vastavalt sellele koos­tada tööplaan.

Tähtis on, et neid kogu aeg jälgitakse, ja see eeldab arboristi ametikohta.

Mõni puu on kunagi nii valesti lõigatud või hoopiski hooldamata, et päästa pole seda enam võimalik. Õnne­tu tuleb raiuda. Saaremaal Laimjalas näiteks on ilusad suured pärnad postiks lõiga­tud. Helistasin vallavanemale, et tagamaid uurida, ja selle peale kostis vallavanem, et Orissaares on ju samamoodi tehtud. Orissaarest on pärit kaks arboristi, mina ja Tane Viljaste. Isegi oma poiste käest ei küsita, kuidas oleks õige. Toimub ahelreaktsioon. Inertsist jääb tulbastamise komme ilmselt kestma veel aastakümneid, sest tulemus on kohe näha.

Isegi Tallinnas, mis on Eesti kahtlemata kõige arenenum linn kõrghaljastuse aspektist vaadates, annavad ametnikud korraldusi vanasti tulbastatud puud uuesti postiks lõigata. See on väga halb eeskuju.

Puude tulbastamine ei ole siis kunagi lahendus?

Tulbastamine ei ole lahen­dus. See on puule pikk ja piinarikas surm. Meile meel­dib mõelda, et koera eluaasta võrdub inimese omaga üks kaheksale. Samamoodi peab mõtlema puu puhul inimesega võrreldes. Tulbastamine võib meile näida kui lahendus, aga puu reageerib sellistele prot­sessidele väga pika ajajooksul. Mõni puu elab köndistatuna edasi kauem kui teised. Suures agoonias tekitatakse kiiresti uued lehemassid, et protsessid saaksid edasi toimuda. Samas hakkab lõikekoht mädanema ja tekkinud vesivõsud ei ole kinnitunud aastarõngastega puutüvesse ning murduvad iga tuulega lahti.

Kui puu ränka kohtlemist üle ei elanud ja kuivab, tuleb ta langetada. See on keeruline töö, milleks tuleb kohale telli­da arboristid ja teenuse eest maksta.

Köntimine toob kaasa ka varjatud kulusid, sest inetult lõigatud puud kahandavad kinnisvara väärtust. Õigesti hooldatud ilusad terved puud seevastu tõstavad seda.

Arboristi töö tegemisel läh­tutakse iga kord puu liigist, konkreetsest situatsioonist ja oma kogemustest. Tänapäeval näeme juba erineva tehnikaga puu sisse. Näeme, palju on puus tühjust, palju kõva puitu, palju mäda. Isegi kui puu näeb ilus välja, võib sees olla mädanik.

Oluline on saada kontrolli alla noorte puude olukord.

Kõige vähem on arboristil tööd siis, kui kõik lõikused tehakse ära puu esimesel 25 eluaastal. Siis ta on noor ja tugev, haavad on pisikesed ja kasvavad kokku kiiresti. Tuleb õigesti planeerida, õi­gesse kohta istutada ja õigel ajal lõigata.

Mida saaks omavalitsus teha?

Tallinn on ehk selline Eesti linn, millest saaks šnitti võtta, aga eks sealgi on palju puuduseid. Tallinnas hakkab linnapuu alates 8 cm diameet­rist. Näiteks Raplas võiks olla kord, et kui puu on juba mingi kindla jämedusega, siis ilma loata lõikust teha ei tohi. Igas omavalitsuses peaks kindlasti selline töötaja olema, kes tu­leks ja hindaks puu seisukorda ja mida sellega ette võtta.

See on tähtis ja normaalne suhtumine, kui inimene saab aru, et suur puu on väärtus. Soomes on näiteks üle poole arboristi kutsetunnistusega inimestest omavalitsustes tööl. Käivad ja vaatavad ja saadavad teenuste teostami­seks pakkumisi. Seal saadakse aru, et suur puu on tähtis ja seda on vaja hoida.

Eestis on arboristika spetsialiste väga vähe – 50 kutsetunnistust terve Eesti peale. Tartus ja Tallinnas on oma arborist, aga enamikus omavalitsustes ei ole. Kõik linna puud peaksid olema spet­sialisti poolt üle vaadatud.

Näiteks oli juhtum Virtsus, kus puu kukkus auto peale ning auto omanik hakkas Halinga vallaga kohut käima. Esimese võidu sai auto omanik kätte, kuna Halinga vald ei ole mitte midagi teinud, et vaada­ta, kas puud on ohtlikud või mitte. Praegu protsess jätkub. Ootan huviga kohtulahendit.

Laiem probleem on, et val­dades puudub spetsialist ja puudub ka kord, raiete ja lubade väljastamise kord. Näi­teks Kuressaares on sisekorra eeskirjades kirjas, et ilma loata võib võtta puult ära kuni 50% tema võra. 50% on puule mõrv. See on täiesti ajuvaba. Praegu töötame seal välja uut raiete ja hoolduslõikuste korda.

Köndistamise kurvad tagajärjed

Heiki Hanso, arborist

Puu jääb nälga

Köndistamisel eemaldatakse sageli 50-100% puu lehtikandvast võrast. Kuna lehestik toodab puule vajalikke toitaineid, jääb puu lihtsalt nälga. Näl­ga jäänud juured hakkavad surema.

Kui ränk lõikus tehakse varem, kui puu on jõudnud varuda vajaliku energiavaru ja talletada toitaineid – kevadel või varasuvel, kurnab ettevõtmine puud sedavõrd, et ta võib samal aastal isegi kuivada.

Vastuvõtlik kahjustajatele

Suurte lõikehaavadega, nõrgestatud ja stressis puu on väga vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele. Tal ei ole enam piisavalt energiat, et käivitada loomulikke kaitsemehhanisme. Haava tõttu tekkinud ja lendunud spetsiifi­lised keemilised ühendid meelitavad ligi kahjurputukaid.

Eriti halvasti taluvad tulbastamist kask, vaher, saar ja hobukastan, mis lähevad suurtest lõikehaavadest kergesti mädanema.

Vale lõige põhjustab mädanikku

Väga oluline on oksi õigesti ee­maldada. Korrektne lõige tehakse oksakrae pealt ja võimalikult risti, et

lõikepind jääks minimaalne. Selliselt tehtud lõike suudab puu iga-aastase juurdekasvuga kapseldada ehk kokku kasvatada. Seda muidugi juhul, kui puu on piisavalt elujõuline ja lõikehaav ei ole üüratult suur.

Kui oks lõigata ära aga tüvest liiga kaugelt, siis puidurakud, mis ei saa enam puu elutegevuses osaleda, hukkuvad ja hakkavad mädanema. Mädanik levib oksaköndist tüvve ja nõrgestab kogu puu struktuuri.

Päikesepõletus ohustab koort

Võra valimistel okstel on tuhandeid lehti, mis kaitsevad puud päikesekuumuse eest. Nende kadumise tõttu saavad koorealused rakud põletada ja koor hakkab pragunema, mõned allesjäänud oksad võivad põletuse tõttu isegi kuivada.

Vesivõsudest kasvavad murdumisohtlikud oksad

Tõsine tagasilõikus käivitab puul ellujäämismehhanismi, mis avaldub ohtras vesivõsude tekkes: puul on vaja kiiresti kasvatada uued oksad, et asendada kaotatud lehepind.

Vesivõsud hakkavad vohama pinna­pealsetest uinuvatest pungadest, nad ei lukustu tüvve ja on nõrgalt kinni­tunud. Oksad, mis ei ole kasvanud loomulikult koos puuga, murduvad suuremaks saades kergesti.

Köntimise iroonia seisneb selles, et puu ohutumaks muutmise asemel see hoopis suurendab puu ohtlikkust.

Puu muutub inetuks

Puu looduspärane välimus on kau­nis ja ainulaadne. Võra kujuneb nii, et lehed saaksid võimalikult palju päikesevalgust. Kui eemaldada kogu võra, jääb järele vaid kole könt. Puule iseloomulik ilu on hävitatud.

Suurtele lõigetele kasvatavad paljud liigid peenikese vesivõsude võsa, järsk üleminek jämedalt tüvelt või suurtelt oksaköntidelt peenikestele okstele on näotu. Mõni liik, näiteks vaher, kasvatab ära lõigatud ladva asemele aga vaid mõne üksiku pika võrse. Eriti riivavad sellised rikutud võrad silma talvel. Lehtpuud on Eesti kliimas raagus umbes 7 kuud.

Hooldus on kulukas

Köndistatud puu edaspidine hooldus on kulurohke tegevus. Juba mõne aja pärast tuleb uued võsud kontrolli alla saada: neid tuleb harvendada ja eemaldada tuulemurrud. Eriti tihedad “luuad” kasvatavad pärast ladva mahavõtmist kontide otsa pappel, pärn ja paju. Selliste oksapuhmaste hõrendamiseks tuleb paari aasta pärast palju vaeva näha.