Hiiumaa ühistumudel on metsaselts

10.11.2016

SINU METS, Regina Hansen: Töörõõmu kodumetsas tegutsemisest oskab Hiiumaa metsaomanik hinnata. Seetõttu
oodatakse «võtmed kätte» teenuste asemel oma seltsilt pigem juhendamist ja vajalikke kontakte.
Hiiumaa Metsaselts tegutseb Eesti kõige metsasemas maakonnas. Ligi 67 000 hektarit ja 70% saare pinnast on metsamaa, omakorda lausa kaks kolmandikku sellest eramets. Puud on kõrges vanuses, riigimetsas keskmiselt 82- ja erametsades 64-aastased. Küpset metsa jagub, aga arvestada tuleb, et metsade asukoht on mere taga ja siinse puidu kvaliteet Eesti keskmisest nigelam.

Fotol on Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss

Eelkõige soov oma metsa väärtustada
Hiiumaa Metsaseltsi lõid 17 aasta eest 14 metsaomanikku. Nüüd on seltsi koondunud 262 aktiivset liiget, kelle omandisse kuulub ühtekokku 15 780 hektarit metsamaad. Lisaks metsaomanikele osaleb seltsi töös ka mitu Hiiumaa metsafirmat.
Hiiumaa metsaomanikele ei ole mets enamasti elatusallikas, vaid silmaringi avardav hobi. Eelkõige tegutsetakse soo- vist oma metsa väärtustada. Pühapäevahiidlased peavad värskes õhus müttamist heaks viisiks, et kontoritööks mandril akusid laadida. Selts on metsaomanikele selleks, et asjatundlikku nõu saada, omasugustega mõtteid ja kogemusi vahetada, üheskoos õppida. „Seltsi põhisuund on algusest peale püsinud muutumatuna – see on metsaomanike harimine,“ ütleb Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse esimees Aira Toss.

Aastate jooksul on selts korraldanud õppepäevi kõigile saare metsaomanikele. Teemadering on olnud väga lai: hooajalistest metsatöödest maaparanduse, maksuseaduste, maamõõtmise ja metsakorralduseni, vääriselupaikadest ulukibioloogiani.

Koos saab ka seadusetegijaid mõjutada
Seltsi liikmeskond on kirev, nagu ka suhtu- mine, kuidas oma metsi majandada. Seltsi koondunuid ühendab aga veendumus, et metsas huupi tegutsemine toob kaasa pigem tagajärjed kui loodetud tulemuse. Ja veel, et ära tuleb teha needki tööd, mille vilju tänane metsaomanik ise ei näegi.
Ühistegevus on Hiiumaa metsaomanikel aidanud korda saata seda, mis üksi tehes olnuks raske või lausa võimatu: rajada ligipääsuteid ja kuivendussüsteeme, tellida maapinna ettevalmistust, hankida taimi, sertifitseerida metsi ja osta vajalikku metsatehnikat.
Hiiumaa Metsaselts aitab seista ka metsaomanike huvide eest laiemalt, olles Eesti Erametsaliidu liige – nii saab üksikisik teha kuuldavaks oma hääle erametsanduse arendamisel ja seadusloomes. Täna on hiidlastest maaomanike jaoks olulised kaks teemat: jahipidamise kultuur saarel pole alati kiita ning raiejäätmetega ei ole midagi peale hakata.

Seltsi käekäik oleneb paljuski eestvedajast
„Ma olen liikmete jaoks olemas siis, kui on tarvis,“ ütleb Aira Toss. Septembri nädalavahetuseks, mil Sinu Mets Hiiumaal külas käis, oli kokku lepitud ringsõit, et metsaomanikega kohtuda.
„Vaatame metsas üle mõned tehtud tööd ja mõtleme koos, mida ja kuidas edasi teha. Tööde korraldamisega saavad hiidlased omavahel ise hakkama,“ tutvustab Aira. Töödeks vajalike kontaktide leidmisega pole hiidlastel muret, selles aitab metsaomanikke Hiiumaa Metsaseltsi koostatud „Metsaomaniku abimees“.
Nädalavahetuse ringsõidul omanikega kohtudes tuleb selgesti ilmsiks, et metsaseltsist ei looda liikmed üksnes praktilist kasu. Metsaomanikuks olemine on eelkõige elustiil ja seetõttu oodatakse seltsilt lisaks praktilisele poolele ka ausat hoolimist.
Värske maalapi kõrval, kus oli eelmisel päeval tehtud maapinna ettevalmistust, teeb Aira peatuse ja võtab telefonikõne, et ilusa töö eest kiita. Metsaomanike juures saab asjalike juttude kõrval räägitud ka kõigest muust, mis käib metsaomanikuks ja saareelanikuks olemise juurde.
Hiiumaa Metsaseltsil on Aira näol innukas eestvedaja, kes on metsanduse asjatundjana saavutanud usalduse, ärgitab tegutsema ja hoiab seltsi liikmete ühistunnet.