Hilised püssipaugud viitavad salaküttidele
08.11.2013
SAKALA, Rannar Raba: Olgugi et ebaseaduslikke jahivõtteid kasutavaid kütte on Viljandimaa metsade vahel liikvel aina vähem, õhutab keskkonnainspektsioon elanikke kahtlaselt käituvatest tegelastest viivitamatult teatama.
Läinud pühapäeval kella 22 paiku laksatas Kõpu ja Viljandi valla piiril Kiini külas Merle Liivaku ja Hannes Praksi kodust mõnekümne meetri kaugusel metsaservas kaks püssilasku.
«Kujutage ette, et olete puhkepäeva õhtul end mõnusasti tuppa sättinud ja loete lastele raamatut, kui keegi kukub akna taga õhtupimeduses paugutama,» kirjeldas Liivak nende õdusa olemise lõhestanud vahejuhtumit.
Hetk hiljem aknast välja vaadates nägi pere maasturit naabri põllul tulede välkudes tiirutamas. Ligi veerand tundi vesist välja äestanud sõidukil oli salaküttimist hõlbustav lisavalgusti ning auto liikumisteekond jättis mulje, et selles istuvad inimesed otsivad midagi.
Prügikast võeti kaasa
See, miks oli maastur enne lahkumist talu sissesõidutee otsa juures peatunud, sai selgeks alles hommikul. Nimelt polnud paarutajad pidanud paljuks seal seisvat prügikonteinerit tühjaks kummutada ning kaasa viia. «Igal juhul väga kummaline ja häiriv juhtum,» nentis Merle Liivak kokkuvõtteks.
Et seesugune käitumine külvas küsimusi, võtsid Liivak ja Praks järgmisel päeval ühendust kohaliku jahiseltsi juhi, keskkonnainspektsiooni ja politseiga. Kõik nad tõdesid, et vahejuhtum oli inetu, kuid nentisid, et tagantjärele pole süüdlaste tuvastamiseks enam ühtki käega katsutavat tõendit.
Kui kõrvale jätta prügikasti vargus, võib keskkonnainspektsiooni Viljandimaa büroo juhataja Naima Tääri (pildil) arvates olla tõepoolest tegemist salaküttimisega. Ta tuletas meelde, et korralikud jahimehed ei aja sügisel saaki taga hilisõhtuti, sest pimedas on keeruline sihtmärki tabada, ilma et kasutataks keelatud abivahendeid. Nende sekka kuuluvad ka valgustid.
Vihm viis jäljed
Kiini külas tähelepanu pälvinud tegelaste kättesaamine on paraku väga ebatõenäoline, sest samal ööl tabas maad erakordselt tihe vihmavaling ning seetõttu ei leidnud järgmisel päeval kohapeal käinud inspektorid tee pealt ja põllult enam selliseid jälgi, mis oleksid aidanud teo toimepanijateni jõuda.
«Võtsime piirkonna jälgimise alla, kuid vahejuhtumi kohta peame nentima, et asjaolusid pole võimalik enam täpsustada,» lausus Täär.
Ühtlasi õhutas keskkonnainspektsiooni büroo juht kõiki, kes peaks tulevikus kusagil midagi samalaadset märkama, viivitamatult telefonitoru haarama ja helistama valvetelefonile 1313. Sel juhul olevat üsna tõenäoline paharetid juba sündmuskohal tabada, sest inspektorid on maakonnas liikvel.
Rääkides salaküttimisest laiemalt, tõdes Täär, et viimastel aastatel on sellest siiski võrdlemisi vähe märke. Nii on kõnealune lugu käesolevast sügisest ainus, mis viitab valgustite abil peetud jahile. Samuti polevat inspektsioonile teatatud ühestki surnuna leitud ulukist, kelle puhul võiks oletada, et ta on teise ilma saadetud jahiseadusi eirates.
TELEFON
Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313 töötab üle riigi ja ööpäev läbi.
• Numbrile on oodatud teated mis tahes väärast looduskasutusest, näiteks ebaseaduslikust jahist, kalapüügist ja metsaraiest.
• Samuti tuleks inspektsiooni telefoninumbrile helistada, kui on nähtud surnud või haavatud ulukit ja loomade julma kohtlemist.
Allikas: keskkonnainspektsioon
Sihikul võis olla kuningliku sarvepartiiga hirvepull
Ühe oletuse kohaselt noolisid pühapäeva hilisõhtul Kiini külas paugutanud mehed erakordselt uhke sarvepartiiga hirvepulli, keda inimesed on väidetavalt seal kandis silmanud.
«Pidi olema kuldmedalit väärt sarvedega loom. Aga ise ma teda näinud pole,» ütles Heimtali jahiseltsi esimees Elmo Metsamaa.
Ta märkis, et kuulujutt vastab suure tõenäosusega tõele, sest tänavu on hirvede liikumine Läti piiri äärsetelt aladelt põhja poole olnud tavapärasest tunduvalt intensiivsem. Kui eelmistel aastatel on Kõpu kandi kütid oma retkedel kohanud tavaliselt üksikuid selle liigi esindajaid, siis viimastel kuudel on end neile näole andnud lausa viie- või kuueliikmelised pundid ning üksikult uitavad pullid.
Jahiseltsi juht pidas sama hästi kui võimatuks, et autotulede valgel toime pandud paugutamisega oli seotud mõni selle jahiseltsi liige. «Kui ma sellest kuulsin, helistasin kohe meie džiibiomanikud läbi. Kõik vandusid, et pole midagi sellist teinud. Pealegi on meil väga selge kokkulepe, et mööda põldusid ei sõideta,» rääkis ta.
