Hooldusraiete toetus soosib peremehetundega metsamajandust
10.12.2013
ÄRIPÄEV (Tööstus): Kui alusmetsa ei raiu, võtab võimust võserik.
Mets vajab hoolt, et aasta-kümnetegi pärast võiksime oma metsa väärtuseks pidada ja siinse liigirikkuse üle uhkust tunda. Aasta-aastalt on metsaomanikud aktiivsemalt metsi hooldama hakanud.
“Probleem on uute maaelu regulatsioonide venimajäämises. Põllumajandusministeerium ei taha või ei julge nö-vaheaastal (2014) investeeringumeetmeid avada,” selgitab Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe, kelle hinnangul pole küsimus ainult erametsades tehtavates hooldustöödes, vaid selleski, et toetuseta vaheaasta mõjutab ka hooldusraieid tegevate hinnatud spetsialistide edasist käekäiku.
“Võib-olla on neil Soome minek? Omaette teema on meetme prognoositud eelarve, kus võrreldes varasemaga toimub umbes 30% kärbe,” märgib Põllumäe. “Maaelu arengukava kontekstis on see vaid 0,5% muutus, kuid metsaomanikele mõjub see kindlasti rängalt.”
Võsa vallutab palgimetsa.
“Mööda Eestimaad sõites on kohati kurb vaadata, kuidas paljudes kohtades laiutab padrik. Sellise metsa väärtus metsaomaniku jaoks on peaaegu null ja ükski marjuline-seeneline sinna kindlasti minna ei taha,” tunnistab Vardi Erametsaseltsi juhatuse esimees Taavi Ehrpais. “Piirkondades, kus on aktiivsed ühistud, on vaatepilt oluliselt parem – mets on terve, hooldatud ja elujõuline, raielangid uuendatud, metsas hooldusraied tehtud. Eestis tervikuna võiks aga valgustusraiete hulk olla vähemalt kolm korda suurem kui praegu tehakse.”
Ehrpais on seisukohal, et enne kui metsast puitu saab, on omanikul vaja palju aastaid metsa hooldada. “Valgustusraied on kõige olulisem metsakasvatuslik tegevus ja need mõjutavad majandamise tulukust rohkemgi kui metsa uuendamine,” toonitab põlisest metsameeste suguvõsast pärit Ehrpais. “Kui istutatud kuusikus lasta võimust võtta sarapuul, siis taimed valguse puudumisel hukkuvad. Tulemuseks on väärtusetu padrik.”
Hoolduselt hoitakse kokku.
“Metsa hooldusraie jääb tegemata valdavalt seetõttu, et selleks pole piisavalt teadmisi ja rahalisi võimalusi, mitte et omanik oleks oma vara suhtes hoolimatu,” märgib Ehrpais. Toetus metsa hooldamiseks kogu kulutusi ei kata, aga see on metsaomanikule siiski suur tugi ja ergutaja.
“Palgi saamiseks tuleks metsas õigeaegselt hooldusraieid teha, nagu see käib Skandinaavias. Seal ei lubata metsa karva kasvada, nagu meil,” ütleb peamiselt väike-metsaomanikele harvendusraie teenust osutava OÜ Joller juht Vello Kaljumaa, kes saemehe ametit ka Rootsis pidanud.
Kaljumaal tuleb metsaomanikele pidevalt selgitada, et hooldusraie puhul on kalli käsitsitöö tegemine otstarbekas metsateede ja puude lõhkumise vältimiseks. Tööd oleks Eestis küll ja küll, kuid selle kallis hind seab piirid. Selgitustööst erametsaomanike seas aga ei piisa, kui omanikul takistab töö tegemist rahapuudus ja toetust loota ei ole.
Erametsakeskuse kaudu taotletud metsa majandusliku väärtuse parandamise toetuse abil sai 2011. aastal korda 2656 ha erametsa, mullu juba 5852 ha. Selleks, et erametsad saaksid korda ja terve metsapõlv kasvama, tuleb tagada metsa hooldamiseks vajalike toetuste jätkumine ka edaspidi.
