Ilmus Eesti Metsa talvenumber

22.12.2016

*Eesti Metsa talvenumbri kahe loo teema juhatab sisse kaanepilt – põlenud mets. Nagu tuleb välja, süüdatakse metsi ka sihilikult – looduskaitselistel eesmärkidel, et mets uueneks. Tõsi, Eestis seda ei teha, küll aga Soomes. Kuidas see käib ja millised liigid metsapõlengust otsest kasu lõikavad, saabki ajakirja käesolevast numbrist lugeda.

Kuid metsad põlevad Eestiski. Kuidas süttivad, pole pahatihti teada, aga need põlevad. Mis saab aga siis, kui põleng ükskord kustutatud on? Vastuseid sellele otsivad metsateadlased, kes uurivad alates 2002. aastast Loode-Eestis põlenud metsaalade taastumist.

*Debatiloos püstitame küsimuse, kas lubada teedele senisest suurema täismassiga puiduveokid või mitte. Pilootprojekt, kus teatud teedel ja nõuete täitmisel tohib puiduveok kaaluda kuni 52 tonni, on praegu käimas ning metsameestel on selles osas lausuda vaid tunnustavaid sõnu. Mida aga teevad meie teed, ei ole veel täpselt teada, sest andmeid kogutakse. Varasemad uuringud soovitavad koormuste tõstmisse suhtuda pigem ettevaatlikult.

*Viio Aitsam võtab kokku Eesti kui metsariigi kirjutiste sarja, tõdedes, et metsasektoris tegutsejate tähtsus kohaliku elu osana on suurem kui avalikest andmetest saab välja lugeda.

*Metsaomanikud arutlevad metsade sertifitseerimise vajalikkuse üle, kõneleme ettevõttest Timber, kes korraldab veebipõhisel avalikul enampakkumisel raieõiguse müüki, kunagisest tulihingelisest looduskaitsjast Rainer Kuubast, kes nüüd ise oma metsa kaitseb ning ajame juttu meie metsade huntide ja karude asjatundja, keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Peep Männiliga.

*Saame teada, missugused olid kunagi Kuressaare metsad, milline roll on pasknääril tammede „külvamisel“ ja millised plaanid on riigil looduskaitsealuste maade hüvitamisel ja väljaostmisel.