Käes on käbikorjamise aeg
30.01.2014
ÕHTULEHT, Kristjan Arras:
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ostab igal aastal kokku käbisid, et saada metsa uuendamiseks vajalikke seemneid.
Kel soovi, võib anda oma panuse.
Tavaliselt ostetakse nii männi-kui ka kuusekäbisid, tänavu aga ainult männikäbisid. Miks nii? «Kuusekäbisid tänavu lihtsalt pole,» ütleb RMK taimla- ja seemnemajandusosakonna seemnemajanduse tootmisjuht Alvar Peterson. «Selles pole midagi erakordset: mänd viljub igal aastal, aga kuusel võib seemnetega 2-3 aasta pikkune vahe sisse tulla, mõnikord pikemgi. Sellepärast peabki korralik seemnevaru ees olema.»
Paberimajandust palju
Käbikorjamine on üsna tulus ettevõtmine – liitri käbide eest võib saada euro, kui need ise Kullenga käbikuivatisse kohale viia, siis veel 20 senti pealegi. Samas pole see siiski niisama lihtne kui marja- või seenekorjamine, et need kokkuostu viia – käbide kogumisprotsess peab olema jälgitav ja käbide päritolu tuvastatav. Alustada tuleb paberite kordaajamisest.
«Eks seda asjaajamist pisut palju on,» nendib Peterson. «Aga kui mõelda sellele, kui pikk on metsa eluring, kui palju läheb aega, et seemnest kasvaks korralik puu, siis on enesestmõistetav, et kui juba kasvatada, siis ikka korralikult.» Seepärast ongi kindlaks määratud üsna ranged nõuded, millele peab vastama mets, kust RMK-le müümiseks mõeldud käbisid võib korjata.
«Mets, kust käbisid korjatakse, peab olema vähemalt pool hektarit suur ja vähemalt 40 aastat vana, oluline on ka puistu boniteet ehk kasvuheadus, see peab mahtuma vahemikku esimesest kolmandani,» loetleb sobivale korjekohale esitatavaid nõudeid keskkonnaameti metsaosakonna metsauuenduse peaspetsialist Märt Bratka.
Männi puhul on oluline seegi, et vähemalt pooled selles metsas kasvavatest puudest peavad olema männid.
Et mitte tühja tööd teha ja pärast avastada, et kokku korjatud käbid müügiks ei sobigi, tulekski alustada paberimajanduse kordaajamisest. Kõigepealt tuleb keskkonnaametile esitada taotlus, kus on ära näidatud, kust täpselt kavatsetakse käbisid korjata.
«Keskkonnaamet kontrollib, kas puistu vastab kultiveerimis-materjali sertifitseerimise ja turustamise nõuetele,» selgitab Märt Bratka. «Kui puistu on seemnevarumiseks sobiv, annab keskkonnaamet välja seda kinnitava õiendi.»
Oma mets, oma seeme
Kui tahetakse korjata mitmest kohast, tuleb õiend taotleda eraldi iga langi kohta. Ametnikud loodavad, et inimesed mõistavad, miks on selline kontroll oluline, ja korjavad tõepoolest neist paikadest, mille kohta on õiend võetud. Bratka sõnul on neil mullusest heast käbiaastast ka kurbi kogemusi: võeti õiend ühe metsa kohta, aga käbisid korjati ka mujalt, täiesti sobimatutest piirkondadest.
Õiend tuleb taotleda vaid siis, kui käbisid korjatakse müügiks – oma metsas võib igaüks korjata käbisid igasuguste paberiteta ja kasvatada kogutud seemnetest enda tarbeks istikuid.
«Siiski võiks ju ka oma metsa hoida võimalikult kvaliteetse,» soovitab Alvar Peterson. «Kui metsaomanik taotleb raieloa, siis on sel loal kirjas ka puistu boniteet ehk kasvuheadus, seda tuleks siis jälgida, muid asju oma metsa kohta teab omanik ilmselt nagunii.» Ametnikud märgivad, et kõige lihtsam viis aru saamamiseks on võtta ühendust lähima RMK taimlaga ja uurida sealt täpselt järele kõik, mis puudutab nõudeid müügiks korjatavatele käbidele. Taimlate juhatajad on pädevad jagama infot nii lähiümbruse kui ka kaugema kandi kohta. Taimlate asukohad ja töötajate kontaktandmed leiab RMK kodulehelt. Asjalikku infot võib saada ka piirkonna erametsa-ühistult.
Männikäbid müügiks
■ Männi osatähtsus puistus peab olema 50% või enam, langi suurus vähemalt 0,5 ha, vanus vähemalt 40 aastat, kasvuheaduse klass (boniteet) peab olema IA-III.
■ Käbi peab olema vähemalt
3 cm pikk, käbid peavad olema terved ja okastest puhastatud.
■ Korjatud käbisid tuleb hoida õhurikkas ruumis võrkkottides, et need ei läheks kopitama.
■ RMK keskmine männiseemnevajadus on u 1000 kilo aastas.
Õiendi taotlemine
Keskkonnaametile esitatavas taotluses peab olema
■ seemnevarumise koht (maakond, vald, katastriüksuse number ja eraldise number ning pindala) ja puuliik;
■ taotleja ees-ja perekonnanimi, isikukood, postiaadress, telefon või e-posti aadress; esitamise kuupäev ja taotleja
(digi)allkiri.
Allikas: keskkonnaamet
