Kaitseala eelnõu tekitas küsimusi

14.01.2014

ELVA POSTIPOISS, Sirje Veldi:
Möödunud teisipäeval käis Elva raekoja saalis maas­tikukaitseala moo­dustamise ja kaitse-eeskirjade eelnõu üle asjalik arutelu, proto­kolli lisandus üheksa ettepanekut.

Teisipäeval tutvustasid Elva raekoja saalis eelnõu­le saabunud ettepanekuid ja jagasid selgitusi eelnõu koostaja, Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kait­se planeeringu spetsialist Leevi Krumm ja looduskait­se juhtivspetsialist Kaili Viilma.

Elva maastikukaitseala kaitse-eeskiri oli avalikuks tutvumiseks 18. novembrist 16. detsembrini 2013 kätte­saadav Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris, Elva linnavalitsu­ses ja Nõo, Rõngu ja Palu­pera vallavalitsuses. Vas­tavad teated ilmusid Eesti Päevalehes ja Tartu Posti­mehes ning Ametlikes Tea­daannetes. Teated menetlu­se kohta saadeti 149 kinnis­asja 114 eraomanikule ja riigiasutusele ning mitme­tele ühingutele.

Kuna Eesti Postil ei õn­nestunud 19 inimesele kir­ju kätte toimetada, avaldati täiendav teade eelnõu ava­likustamise kohta Päevale­hes 30. detsembril 2013.

Avaliku väljapaneku käi­gus tehti rida ettepanekuid, mis on lisatud eelnõu sele­tuskirja koos selgitustega, mida Keskkonnaamet pi­das võimalikuks arvestada ja mida mitte.

Eesti Looduskaitse Selt­si Elva osakond, Elva lin­navolikogu maa- ja keskkonnakomisjon ja arengukomisjon tegid ettepaneku liita moodustatava maasti­kukaitsealaga Elva paisjär­ve ja Vaikse tänava vahe­line mets, ning tervikuna Pirnaku mets, seal hulgas Uus-Pirnaku ja Vana-Pirnaku kinnistud. Komisjonid soovitasid muuta Pirnaku sihtkaitsevööndi piiranguvööndiks. Menetleja on ot­sustanud Elva paisjärve jät­ta kaitsealapiiridest välja, kuna tegu on tugevalt ini­mese poolt mõjutatud ning ebastabiilse keskkonnaga. Elva paisjärve ja Vaikse tä­nava vaheline mets on aga niikuinii kaitstud Elva-Peedu metsapargina.

Arutelul leiti, et kuna Pirnaku metsas asuval maa­üksusel Tartu mnt. 37b ei ole seni leitud ühtegi kaitse­alust liiki ega kooslust, siis peaks Pirnaku metsa selles osas kehtima leebem kaitsekord ehk piiranguvöönd. Samuti ei ole Uus-Pirnaku ja Vana-Pirnaku kinnistute maaomanik nõus Pirnaku sihtkaitsevööndi laiendami­sega tema kinnistutele.

Kohalik looduskaitseselts soovis, et maastiku­kaitsealast ei arvata välja Vapramäe uue ja vana Tar­tu maantee vahelist met­sa, samuti tehti ettepanek lubada suurtes kahjustuskolletes kooreüraski feromoonpüüniste kasutamist ja värske tormimurru koris­tamist.

Keskkonnaamet on sei­sukohal, et uue ja vana Tar­tu maantee vaheline metsamassiiv ei oma looduskaitselist väärtust, on oma väikse pindala tõttu ter­ves ulatuses inimtegevu­se poolt tugevalt mõjuta­tud ja ei kaitse kõrvalalasid maanteemüra, heitgaa­side ja tormikahjustuste le­vimise eest.

Arutelul nõuti siiski ka­he Tartu maantee vaheli­se metsariba jätmist kaitse­ala koosseisu, kuna see on valdavatele tuultele takis­tuseks, ega lase sel kahjus­tada Vapramäe metsi. Kait­se lõpetamisel on oht, et see metsaosa raiutakse.

Üraskikahjustusi peab Keskkonnaamet osaks loo­duslikust metsa suktses­sioonist. Püüniste kasuta­mine sihtkaitsevööndis lä­heb aga vastuollu vöön­di eesmärkidega ning nen­de kasutamine on põhjen­datud äärmisel vajadusel vaid kaitseala äärealadel, kus kaitseala sees toimuvad protsessid hakkavad ohus­tama kõrvalalasid. Piiran­guvööndis on moodusta­tava Elva maastikukaitse­ala kaitse-eeskirja järgi ma­jandustegevus lubatud, seal hulgas ka värske tormimurru koristamine.

Teisipäevasel arute­lul tõsteti ka see prob­leem uuesti üles. Kohaliku looduskaitseseltsi esime­he Maido Urbase sõnul on kuuseüraskirüüste kogu riigis massiline ning see sõ­num peaks jõudma ka Kesk­konnaameti juhtkonnani, et midagi selle leviku takistu­seks ette võetaks ja luba­taks kasutada üraskirüüste piiramiseks feromonpüüniseid. Kohalik looduskaitseselts on valmis osalema püüniste paigaldamisel ja hooldamisel.

Elva maastikukaitseala naabruses asuvad maaoma­nikud ootavad, et kaitseala valitseja rakendab meet­meid üraskite leviku piira­miseks kaitsealalt eramet­sadesse (kuusikutesse). Nä­hakse nakkusohtu ja eelda­takse, et kaitseala valitseja peaks meetmeid rakenda­ma ilma maaomanike aval­dusteta. Tehti ka ettepanek muuta looduskaitseseadust viisil, et kaitseala valitseja­ga ei peaks enam ehituslu­ba kooskõlastama.

Avalikul arutelul proto­kolliti kokku üheksa ette­panekut. Muu hulgas soo­viti, et Elva-Vitipalu metsa­dest võiks koristada lamavaid puud, kuna see pole kasvatuslikult õige näida­ta lastele risustunud metsa. Eelnõust soovitati välja jät­ta külmunud pinnase nõue metsa väljaveo puhul piiranguvööndist, kuna palju­del aastatel pinnas Eestis ei külmugi.

Leiti, et hektarisuurune lageraielangi piirang võiks kehtida kõigile puuliikide­le, kuna vaid turberaie lu­bamine muudel puuliikidel peale kuuskede ja hall-leppade ei ole põhjenda­tud. Ühtlasi sooviti, et sele­tuskirja piirikirjelduste osa korrigeeritakse selliselt, et see oleks üheselt mõistetav.

Kindlasti sooviti kaitse­alaga ühendada ka Umb­järv ja selle ümbrus, kus kasvab rohkesti kaitsealuseid käpalisi, mida kasuta­takse laste loodushariduslike programmide läbivii­miseks.

Ettepanekuteks ja vastu­väideteks on aega 20. jaa­nuarini. Pärast seda loetak­se kaitse-eeskirjade avali­kustamine läbiviiduks.

Moodustatava Elva maastikukaitseala terri­toorium on juba valdavalt riikliku kaitse all erineva­te kaitstavate loodusobjek­tidena, mistõttu olulist mõ­ju eelnõu jõustumine neile ei avalda. Küll aga vähene­vad kohaliku omavalitsuse maamaksutulud, sest sihtkaitsevööndi maalt maa­maksu ei maksta ja piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu vaid 50 protsen­ti maamaksumäärast. See­tõttu laekub Elva linnale ning Nõo, Palupera ja Rõn­gu vallavalitsusele edaspidi vähem maamaksu. Saama­ta jäänud maamaksu hüvi­tab omavalitsustele riik.

Elva maastikukaitse­alal on 163,7 hektarit eramaid. Maastikukaitsealale jääb Natura 2000 poollooduslikke kooslusi ligi 13,1 hektarit, mille hoolduseks ja taastamiseks on võima­lik taotleda loodushoiutoetust, mis jäävad vahemikku 147-435 eurot hektar. Hooldusööde toetuse määrad on niitudel keskmiselt 147 eurot hektar. Poollooduslikke kooslusi esineb kaitsealal ligi 55,9 hektarit, millest 20,2 jääb piiranguvööndisse ja 35,7 hektarit sihtkaitsevööndisse.

Natura 2000 alal asu­va erametsamaa omaniku­le antakse toetust, et kom­penseerida erametsaomanikule Natura 2000 metsaalade majandamisest saa­mata jäänud tulu. Kaitse­ala metsatoetuseks kõlbuli­ke alade kogupindala on li­gi 66,9 hektarit. Piirangu-vööndisse jääva metsatoetuse määr ühe hektari metsaala kohta on 60,08 eurot aastas ja sihtkaitsevööndis 109,93 eurot aastas.