Kes metsa istutab, võidab tulevikus raha
29.05.2014
MAALEHT (Metsaleht):
Ühest statistikat erametsade uuendajate kohta pole, kuid ühistutes uuendab metsa hinnanguliselt 10-15 protsenti liikmetest.
Näiteks Viru-Lemmu metsaseltsi liikmed istutasid juhatuse esimehe Guido Ploompuu andmeil tänavu 500 000 paljasjuurset kuuseistikut umbes 250 hektarile.
Taimi saadi ühistu kolmeaastase lepingu alusel RMK Kullenga taimlast (150 000). Ka osteti neid Lääne-Virumaa taimekasvatajatelt (50 000) ning ülejäänu Leedu ja Läti taimekasvatajatelt.
Näiteks Vardi erametsaseltsi liikmed istutasid oma metsa 127 000 taime, mis enamasti lepingu alusel hangitud RMK Purila puukoolist, kaseistikud Lätist. Metsauuenduspinnaks oli tänavu umbes 60 hektarit.
Eestis kokku uuendatakse metsa (istutamine, külvamine, looduslikule uuenemisele kaasaaitamine) 11 000-12 000 hektarit aastas. Sellest tänavu on RMK arvel 7135 hektarit.
Oletuslik hinnang, et ühistutesse kuuluvatest metsaomanikest uuendab metsa 10-15%, tugineb suuremates ühistutes tehtud küsitlusele.
Täpseid arve ei ole, kuna metsaomanikud sellest aru andma ei pea, ja kui näiteks taimi on ise kasvatatud, ei jää kogusest ka taimemüügistatisti-kasse jälge.
Metsauuendus on üsna kallis – Erametsakeskuse kaudu saadava uuendustoetuse küsijate hulk kasvab pidevalt. Eesti Metsaseltsi president, maaülikooli professor Hardi Tullus on öelnud, et sõltuvalt kasutatavatest võtetest ja uuendusmaterjalist on hektari maksumus 700-900 eurot. “Loodusliku uuenemise teed minnes on uuendus esialgu küll odavam, kuid nii kaotab metsaomanik aega ja tulevikus ka raha,” märgib Tullus.
Vardi erametsaseltsi juhatuse liige Taavi Ehrpais on hinnanud, et raieküpse istutatud ja looduslikult kasvanud metsa hektari väärtuse vahe on praegustes majandustingimustes ligi 5000 eurot.
