Keskkonnaministeerium: 2013. aasta oli loodusest hoolivale inimesele hea

Peatselt lõpule jõudev aasta an­dis keskkonnavallas põhjust rõõmustamiseks: keskkonnami­nister algatas Nabala kaitseala moodustamise, jõustusid jahi-ja metsaseadus, mitmed olulised valdkonnad said suure rahasüsti.

«Lõppev aasta oli Eesti looduse ja loodusest hoolivatele inimes­tele hea. Kõige rohkem puudu­tas ilmselt paljusid aasta lõpul tehtud otsus algatada Nabalas Tuhala nõiakaevu piirkonda hõlmava looduskaitseala moo­dustamine, mida valmistati ette kolm aastat. Sellesse aastasse jäi ka väga palju kirgi kaasa toonud jahiõiguse reformi lõpulevii­mine ning looduskaitse jaoks suurepärase tule-musega läbi­rääkimised Euroopa Liidu järg­mise aasta eelarve üle,» ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus aastale tagasi vaadates.

2013. aastal uuendati kolme olulist keskkonnaseadust: jahi-, metsa- ja looduskaitseseadust.

Esimene tõi Eesti jahiõiguse 21. sajandisse (parandatud) ning rõhutab jahi­meeste ja maa­omanike omava­heliste kokku­lepete oluli­sust. Metsaseadus lõi muuhulgas aluse uue moodsa metsaregistri valmimi­seks, kust iga huviline saab metsas toimuvat jälgida ja tegevuste õiguspärasust kontrol­lida.

Lõppe­val aastal said metsakülastajad juurde veel ühe võimaluse tähis­tatud matkateega – RMK rõõ­mustas loodusesõpru Eestit läbi­va matkatee uue 627 kilomeetri pikkuse haru valmimisega. Rada kulgeb Harjumaalt Aegviidust Karula rahvuspargi keskuseni Ähijärvel Võrumaal. Kokku käi­di RMK matkateedel sel aastal ligi 1,7 miljonit korda.

Märtsis vastu võetud looduskaitseseadus muudab uu­te kaitse­alade loomi­se senisest avatumaks ja põhjen­datumaks. Et ka ole­masoleva­te kaitsealade eeskirjad oleks tä­napäeva­sed ja lä­bimõeldud, uuendati tänavu 16 kaitseala reegleid ning protsess jätkub 2014. aastal.

Looduskaitsele tõid häid uu­diseid ka järgmise perioodi Eu­roopa Liidu eelarve läbirääki­mised: aastatel 2014-2020 in­vesteeritakse Euroopa Liidu fondidest Eesti looduskaitsesse 100 miljonit eurot. Eelkõige on fookus liigikaitsel, kaitsealade eest hoolitsemisel, elupaikade taastamisel, jõgede olukorra paran­damisel, reostunud alade pu­hastamisel ja ohutuks tegemisel.

2013. aastal sai alguse ka Austria kvooditehingust finant­seeritud seitsme linna tänava­valgustuse uuendamise projekt. Kuressaares, Valgas, Võrus, Jõh­vis, Haapsalus, Keilas ning Pai­des vahetatakse kokku 11 250 valgustit uute ja säästlike vastu.

Aasta lõpp tõi lisaks Nabala kaitseala algatamisele tegevus­kavad kala-, kalju- ja merikotka kaitseks. Kotkaste arvukus on viimastel aastatel küll stabili­seerunud, aga et läheks veel pa­remini, on tarvis süstemaatilist tegutsemist. Samuti otsustas keskkonnaminister sel aastal, et keskkonnaharidusse tuleb rohkem panustada ning tänavu toetati keskkonnahariduse arengut 1,2 miljoni euroga.

 

0Shares