Kikepera looduskaitsealale jääjad nõuavad keskkonnaametilt selgust
18.12.2013
SAKALA, Silvia Paluoja: Arvutis üksteise kirjadega pommitamise asemel on e-riigiski mõistlikum silmast silma kohtuda ja valukohad selgeks rääkida, nagu kinnitas Kikepera looduskaitseala moodustamise avalik arutelu.
Eelmisest koosolekust möödunud kahe ja poole nädalaga on keskkonnaamet kirjutanud selgemaks Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu koos seletuskirjaga. Pärnu kontoris avalikul arutelul ettepanekuid teinud huvirühmade esindajatega võtavad ameti töötajad ühendust ja tutvustavad tehtud parandusi veel selle aasta sees.
Tulevase Kikepera looduskaitseala kogupindala on 10 690 hektarit. Seni on sellest hoiualana ja eri liikide püsielupaikadena kaitse all 9663 hektarit, millest Pärnu- ja Viljandimaa külasid hõlmav Kikepera hoiuala moodustab poole ehk 4601 hektarit.
Kikeperalaste valulävi
Inimene peab ennast ise kaitsma ja kikeperalaste valulävi on väga madal. Metsade vahele hajutatud umbes 30 elanikuga nimikülas on mürakale maakivile kinnitatud mälestustahvel: «Siin asus 1876–1964 Kikepera kool ja olid külad. Esmaasukad tulid paikkonda XVI sajandil. 1940 oli külades 117 talu üle 500 elanikuga. 1944–1964 hävisid külad ja inimelud NSV Liidu okupatsiooni tulemusena.»
Sügaval rahuajal lükati neli küla buldooseriga maatasa, nüüd on maatasa nende asemele rajatud raketibaaski. Kikeperalased ei taha, et neist taas üle sõidetaks.
Kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjast selgub, et sihtkaitsevööndisse plaanitakse jätta 5770 ja piiranguvööndisse 4920 hektarit maad. Kikepera looduskaitsealast ligikaudu 670 hektarit on eramaa ja 10 000 hektarit riigimaa, mida haldab riigimetsa majandamise keskus. Kaitseala välispiiri määramisel on lähtutud sellest, et kaitse-eesmärgiks olevad väärtused, nagu elupaigatüübid ja kaitsealused liigid ning nende elupaigad ja kasvukohad, oleksid tervenisti looduskaitseala koosseisus.
Eelnõuga tutvumise järel on aga ärritunud Surju vallavalitsus, mittetulundusühingud Rohelise Jõemaa Koostöökogu, Ühinenud Metsaomanikud, Lähkma-Saunametsa Külaselts ja Teesoo Laskurklubi, Viljandimaa Kõpu jahimehed ning teisedki.
«Teil on soov kolmekordistada piiranguvööndit Surju vallas. Kas teil on välja arvutatud, kui palju läheb käibest välja metsa?» küsis Surju vallavanem Jaanus Männik kohtumise eestvedajatelt. «Kui kohaliku omavalitsuse eelarve väheneb, siis kuidagi tuleb see kompenseerida. See on majanduslik probleem. Andke vastus majanduslikule mõjule.»
Moodustatava looduskaitsealaga seotud on vastu karmistuvatele liikumispiirangutele, mis tuleksid umbkaudu 20 protsendil ehk viiendikul alast. Tulenevalt keskkonnaministri määrustest püsielupaikade kaitse alla võtmise kohta kehtivad seal aga piirangud praegugi. Mõistetavalt ei kehti tulevasel kaitsealal liikumispiirang järelevalve- ja päästetööde, kaitseala valitsemisega seotud tööde ning kaitseala valitseja nõusolekul tehtavate teadustööde puhul.
Erametsaomanikud tahavad teada, kuidas hüvitatakse neile metsade majandamisest saamata jääv tulu. Kas nad jäävad rahule selgitusega, et maamaksusoodustus piiranguvööndis on 50 ja sihtkaitsevööndis 100 protsenti ning lisandub Natura toetus? Mööndusega, et kui looduskaitsealal kehtima hakkav kaitsekord takistab tunduvalt maa sihtotstarbelist kasutamist, on võimalik maa riigilegi müüa?
Erametsamajandaja ja taluperemees Tiit Kosenkranius nentis, et eelnõu koostajad ei vaadanud maakonna ja valla planeeringut.
«Teie tahate külainimestele tuua mingi uue elukorralduse – hane ei tohi lasta, marju võid korjata sellest kuupäevast –, teede seisukord aga halveneb, kui kraavid jäetakse looduskaitseala osaks,» tõdes mittetulundusühingu Lähkma-Saunametsa Külaselts juhatuse liige Kadri-Aija Viik.
Seletuste jagajad nentisid, et marjakorjamisel suuri piiranguid ei lisandu, sest hoiualal kehtivad ju samuti liikumispiirangud. Peavalu ei tohiks tekitada ka teede korrashoid, sest kaitseala läbivad või sellele jäävad suuremad teed koos kraavidega arvatakse piiranguvööndisse ning seal ei ole nende hooldamine keelatud.
Linnutundjad Mati Kose ja Indrek Tammekänd kaitsesid keskkonnaameti seisukohta linnujahi keelamise kohta ning seletasid metsise eluviise ja seda, et Kikepera tuumikala on metsisele Eestis parim. Linnujahi keelamine on aga vajalik rahvusvahelise kohustuse täitmiseks.
Projektita maja
Internetis on kättesaadav nii Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu kui kaitsekorralduskava, mis on keskkonnaametile nende tööde planeerimise dokument. Ametkonna selgituse järgi ei ole kava võimalik teha enne, kui ala on valmis, ning mõlemad tööd on ühel ajal käsil.
«Maja ehitamine ja maja projekti koostamine käivad teil korraga,» lausus selle peale mittetulundusühingu Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht Merle Adams.
Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Karel Kask on Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskirja ettevalmistaja. Tema tõmbaski avalikul arutelul paarikümne osaleja tule enda peale ja vastas ajalehele.
Kask selgitas, et moodustataval looduskaitsealal asuvad väärtuslikud metsa-, soo- ja niidukooslused ning kaitsealused taime- ja linnuliigid ning nende elupaigad. Näiteks inimpelglik metsis vajab oma elupaigas mänguaegset eraklust ning sookoosluste kaitsmiseks ja säilitamiseks on vaja moodustada sihtkaitsevööndid.
Kikepera hoiuala võeti kaitse alla 2007. aastal ning sellele jäävad metsise, must-toonekure, kaljukotka ja kanakulli püsielupaigad. Eri aastatel on kaitse alla võetud Kivilaane, Katkusoo, Vennissaare, Kauni ja teistegi kinnistute püsielupaigad.
«Loodusväärtuste säilimiseks ja kaitseks on vaja ühtset, terviklikku ja kogu ala põhist kaitsekorda ning looduskaitseala kui kaitseala tüüp võimaldab erinevalt hoiualast sätestada selleks täpsemad eesmärgid ja piirangud,» selgitas Kask.
Looduskaitseala moodustades määratletakse eeskirjas, missugused tegevused ja mis piirkonnas on lubatud ja missugused keelatud.
«Hoiuala puhul seda teha ei saa, seal kehtib ühtne kord kogu ala ulatuses. Selline selgus aga hõlbustab maaomanikul oma tegevuse planeerimist,» rääkis Karel Kask. «Piiranguid on võimalik seada nii, et oleks tagatud ala loodusväärtuste kaitse, jättes samal ajal võimaluse marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi korjata, kala püüda ja jahti pidada kogu kaitsealal kaitse-eeskirjas sätestatud tingimustel.»
Keskkonnaamet lähtub mõjude hindamisel justiitsministeeriumi koostatud metoodikast ja on Kase sõnade järgi seisukohal, et märkimisväärset sotsiaal-majanduslikku mõju kaitseala moodustamisega ei kaasne, sest kõnealune ala on suuremas osas juba kaitse all. Kaitseala laienemisega kaasneb mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele ning see on Kase sõnutsi seletuskirjas kajastatud.
Eeskirja täiendamine
Arutelu järel teeb eelnõu koostaja Kase kinnitusel muudatusi seletuskirjas, täiendades piirangu põhjusi ning täpsustades küsimusi tekitanud kohti, näiteks liikumispiiranguid ning teede ja kraavide hooldamist.
Kaitse-eeskirja eelnõu täiendades tehakse kindlaks, kui palju väheneb kohalike omavalitsuste maamaksust saadav tulu, ja lisatakse orienteerivad hinnad, millega riik on maaomaniku soovil valmis katastriüksust omandama. Hindade arvestamisel tuginetakse eelmisel ja käesoleval aastal asetleidnud ostu-müügitehingutele.
«Kuna materjalide avalikustamise käigus muudeti kaitseala piire – see tähendab, et kogupindala vähenes –, tehakse parandused ja muudatused eelnõu seletuskirjas ja kaardimaterjaliski,» mainis Kask.
KAITSEALA
Moodustatav Kikepera looduskaitseala
• Paikneb Viljandimaal Kõpu vallas Tipu ja Iia külas ning Pärnumaal Saarde vallas Kanaküla, Oissaare ja Sigaste külas, Surju vallas Kikepera, Saunametsa ja Kalda külas ning Paikuse vallas Põlendmaa külas.
• Alal asuvad väärtuslikud metsa-, soo- ja niidukooslused, Euroopa Nõukogu direktiivis nimetatud taime- ja linnuliigid ja püsielupaikadena ohustatud või haruldased linnuliigid.
• Kikepera hoiualana ja püsielupaikadena on kaitse all 9663 hektarit, seega laieneks kaitseala 1027 hektari võrra.
Andmed: keskkonnaamet, Pärnu Postimees
