Konteinerkatlamajad sõidavad Kohtla-Järvelt Soome
09.09.2014
PÕHJARANNIK, Gerli Romanovitš:
Bio Mobitek teeb bioküttel töötavaid konteinerkatlamaju, mille turuks on lõviosas Soome, kus pooled säärased katlamajad on tulnud just Kohtla-Järvelt.
Ehkki OÜ Bio Mobitek on ettevõttena registreeritud Pärnus, tehakse lõviosa reaalsetest töödest ära Kohtla-Järvel, kus ehitatakse valmis kõik konteinerkatlamaja osad seintest kuni katlasüsteemideni. Kokku valmib aasta jooksul 4-6 katlamaja, millest lõviosa läheb Soome. Põhjanaabrite juures paigaldatakse samasuguse võimsusega ja biokütet kasutavaid konteinerkatlamaju umbes kaks korda nii palju. “Kuna pooled soomlaste ostetud katlamajadest on just meie tehtud, siis tasub rahul olla,” tunnistas ettevõtte juhatuse liige Aivar Jegorov.
Alustasid allhankest
Jegorovi kinnitusel on nad säärase lahendusega katlaid ehitanud sisuliselt 2010. aastast alates. Toona allahan-kena. 2013. aastast tegutsetakse turul juba iseseisvalt. Kokku on meeskonnas üheksa inimest, kes tegelevad projekteerimise ja müügitööga, ning paarkümmend inimest, kes on ametis katlamajade ehitamise ja muude metallitöödega ning seda just Koht-la-Järvel.
Biokatlaid pakub ettevõte eelkõige just terviklahendusena, võimsused on 500 kilovatist 3 megavatini. Viimane võimsus on piisavalt suur, et sellega ära kütta keskmise suurusega linn. Soomes on katlamaju ostetud just asulate kütmiseks, aga ka erisugustele tööstustele.
“Konteinerkatlamaja on selle ostjale mugav – juhul kui on vaja võimsusi kasvatada, on neid võimalik kas omavahel kombineerida või vahetada lihtsalt üks katlamaja teise vastu ning eelmine lihtsalt maha müüa,” selgitas ettevõtte juht, kelle sõnul on selline lahendus mõistlikum kui raha paigutamine statsionaarse katlamaja ehitamisse, mille ümberkorraldamine on keeruline.
Kui Soome on aastate jooksul läinud terve hulk konteinerkatlamaju, siis Eestis pole seni õnnestunud veel ühtegi müüa. “Oleme hangetel olnud küll lähedal võidule, kuid kellegi pakkumine on olnud odavam,” ütles Jegorov. Tema sõnul tähendab nende tehnoloogia seda, et näiteks kasutatav hake võib olla just lõigatud ning seda ei pea enne pikalt kuivatama või ladustama. Lisaks kasutavad katlad nii hakkpuitu, saepuru kui höövlilaastu, frees- ja tükk-turvast, turba- ja puidugraanuleid, purustatud kändusid ja puukoort, puidutööstuse ja ehitusjäätmeid ning teraviljakäitlusjäätmeid.
Lahendus kortermajadele
Kui seni on Bio Mobitek oma tegevuse laiendamisel pigem võimsusi kasvatanud, siis järgmise sammuna tahetakse alustada selliste katlamajade ehitamist, mille võimsused oleksid vahemikus 150-500 kilovatti.
“Sellise võimsusega katlamaja kataks kortermajade vajadused. Nii näiteks võiks need olla kasutusel nendes majades, mis on kaugkütte-süsteemist kaugel või mille lähedal kaugküttevõrku üldse pole,” selgitas Jegorov, kelle sõnul tuleb ka väiksema võimsusega katlamaja jaoks luua just kompaktne terviklahendus, mille ühendamine ja kasutamine oleks mugav.
Lisaks tahab ettevõte teha arendustööd aurukatelde ehitamiseks. Viimased ei sobi küll soojuse tootmiseks, kuid on kasutatavad tööstustes, kus on vaja kuivateid või auru suuremates kogustes.
