Kuidas metsahooldamisel parema tulemuseni jõuda. Tulu tuleb oodata
16.12.2013
ÄRIPÄEV (erileht): Eestis on omanikel olnud võimalus oma erametsa majandada ümmarguselt paarkümmend aastat. Paraku pole erametsade majandamine veel jõudnud soovitud tasemini. Kuidas jõuda parema tulemuseni?
Eestis on erametsaomanikke ligikaudu 90 000 ning majandatavat metsamaad ligikaudu miljon hektarit. Nii omaniku kui riigi seisukohalt on oluline, et seda vara hästi majandataks. Vägisi ei jõuta elus tavaliselt heade tagajärgedeni ehk käsumajandus meid ei aita. Üheks olulisemaks teguriks on alati peetud peremehetunnet. Paraku on metsa puhul üks eripära – peremehetunne tähendab ka seda, et suur osa elutööst jääb tulevaste põlvede pärandvaraks, võimalik tulu nende lõigata.
Metsamajandamine nõuab alginvesteeringut. Metsa korralik majandamine nõuab summasid, mida ehk kõigil metsaomanikel ei ole kusagilt säästa. Et paljud ei ole oma metsast siiski loobunud, annab tegelikult lootust. Lihtne on öelda, et pange mets müüki, küll uued omanikud majandavad. Ühest küljest oleks riigil lühemas perspektiivis nii ju lihtsam, kuid võrreldamatult parem tulemus on peremeeste arvu kasv selle sõna tegelikus tähenduses. Peremehetunne on riigi alustala ja kestvuse tagatis. Seepärast peab riik siin oma panust jätkuvalt suurendama.
Metsaomanik peab uskuma, et metsaga tegelemine on mõttekas ja vajalik. Hooldatud metsa väärtus kasvab aja jooksul, kuigi edenemine tundub algul aeglane. Kui inimesel puudub soov tulevikku panustada, siis on mõistlik metsa eest hoolitsemine üle anda nooremale põlvkonnale või nendele lähedaste ringist, kes metsatöö mõttekusse usuvad.
Abi küsi spetsialistidelt.
Metsa hooldamine pole üldises mõttes keeruline: noore metsa tihedust ja koosseisu tuleb reguleerida sagedamini, lati- ja keskealistes puistutes teha aga hooldusraieid harvemini ning ettevaatlikumalt. Eesmärk on kvaliteedi tõstmine – et pärast raiet jääks alles puistu parem osa.
Kui metsa pole pikemat aega hooldatud ja/või metsaomanikul on keeruline otsust langetada, kuidas hooldusraiet teha, siis võib alati nõu küsida. Selleks on metsakonsulendid ja -spetsialistid.
Metsaga pole vaja teha imetrikke, vaid hooldada lähtudes, millises seisukorras on mets. Midagi annab parandada alati. Selleks on hea tegevus korralikult läbi mõelda ja pikema aja peale kavandada. Abistajaks on metsa inventeerimine ning metsamajandamiskava. Soovitan selle koostamist-tellimist kõigile omanikele, kes ei ole erialase ettevalmistusega, vaatamata metsaomandi suurusele. Valikuvõimalused erinevate metsakorraldusfirmade näol on olemas, riigipoolne toetus samuti. Kirjeldatud mets on omanikule lihtsamini haaratav ning töödega pealehakkamine kergem.
Ühistegevust ei pea pelgama. Eestlane on nõukogude ajal ühistegevuse suhtes hellaks tehtud ja see tunne pole kadunud siiani. Metsaühis-tutesse kuulub praegu ca 5% metsaomanike üldarvust. Tõenäoliselt on tagasihoidlikus liikmete arvus mitmeid põhjusi. Kuid üks on kindlasti vähene usk ettevõtmisesse. Metsaühistutele pole siisk alternatiivi, eriti, kui metsaomanik ei ole ise ala asjatundja.
Ühistegevus soodustab kindlasti metsa igapäevase majandamise hoogustumist ja kasvatab metsa hooldamise intensiivistumist. Nendele kes kõhklevad, soovitaks midagi muud, kuid paraku pole keegi paremat ideed välja pakkunud.
Pane tähele
Metsaomaniku esimesed sammud oma metsaga tegelemiseks
tee selgeks oma metsa piirid
tutvu oma metsaga
mõtle läbi, mida sa oma metsaga teha tahad
pea nõu metsakonsulendi (kontaktid leiad www.eramets.ee või küsi metsaühistust)
telli metsa inventeerimine ja metsamajandamiskava
alusta töödest, mis on vajalikumad ja millest ka rõõmu tunned
leia metsaühistu, kus metsaasju arutada ning ennast arendada
