Kuidas tulekahju ja raied mõjutavad boreaalse metsa süsinikvoogusid?

09.12.2013

POSTIMEES, erileht Maaelu Edendaja: Boreaalne ehk põhjaalade okaspuumets sisaldab hulgaliselt süsinikku ja mängib seetõttu globaalses süsinikuringluses olulist rolli. Muutused boreaalse metsa süsinikuringes avaldavad mõju ka globaalsele kliimale.

Ajalooliselt on Põhja-Ameerika boreaalse metsa ökosüsteemi protsesside peamine mõjutaja olnud tuli. Kaasajal on aga üha tähtsamaks häiringuteguriks muutunud ka metsaraied.

Eesti Maaülikooli doktorant Meelis Seedre uuris oma järgmi­sel esmaspäeval kaitsmisele tule­vas doktoritöös «Häiringurežiimi mõju boreaalse metsaökosüsteemi süsinikuvoogudele», kuidas inim-tekkelised ja looduslikud häiringud, nagu lageraie ja tulekahju mõjuta­vad metsaökosüsteemi süsiniku-tagavara.

SÜSINIKU JAOTUMINE

Meelis Seedre selgitab, et süsinik on metsaökosüsteemis jaotunud nelja põhilise struktuurikomponendi vahel: elus biomass, surnud biomass, mulla orgaaniline osa ja mineraalse mulla orgaaniline süsi­nik. Pärast häiringut – nagu tule­kahju või raie – muutuvad loetle­tud komponendid erinevalt, mõju­tades üksteist metsa kasvades ning süsiniku paigutumisel ühest reser­vuaarist teise.

Antud doktoritöös jälgiti süsini­ku kogust ja selle muutust kvanti­tatiivselt, tuginedes andmetele, mis pärinesid ühe, kaheksa ja 27 aasta järel pärast häiringut.

Autor järeldab, et metsaöko­süsteemi süsinikutagavara (KMS) muutub küll häiringujärgselt oluli­selt, kuid süsinikutagavara pärast metsatulekahju ja lageraiet ei eri­ne. Kogutud andmed on sarnased teiste boreaalse metsa uuringuand-metega.

Pärast raiet langes KMS 146,5 tonnilt hektaril 127,7 tonnini ja tõusis seejärel 185.1 tonnini hekta­ri kohta. Pärast metsapõlengut lan­ges KMS 133,7 tonnilt hektaril 127,4 tonnini ja tõusis seejärel 163,6 ton­nini hektari kohta.

Elus biomass, orgaaniline mul­la horisont ja mineraalse mulla süsinikukogused muutusid pärast tulekahju või raiet aga erinevalt. Surnud puidu muutumine oli mõ­lema häiringu korral sarnane.

Keskmiselt moodustas mine­raalse mulla süsinik 38 protsenti süsiniku kogutagavarast, järgnesid surnud puit (29%), mulla orgaani­line horisont (20%) ja elus biomass (13%).

Võttes arvesse, et nähtav on kõigest pealmine osa orgaanilisest mullast, järeldati töös, et noortes puistutes on kogu süsinikutaga-varast (maapealsed reservuaarid) pärast lageraiet nähtav vaid 20 protsenti ja pärast põlengut 33 protsenti.

LAGERAIE VERSUS TULI

Kokkuvõtlikult järeldab Meelis Seedre, et nüüdisaegsed metsade majandamise võtted (lageraie ja istutus) ei mõjuta Põhja-Ameerika keskosa boreaalses metsas metsa­ökosüsteemi süsinikutagavara ne­gatiivselt.

Arvestades aga puittoodete ko­gu elutsükli ja tooraine asenduse mõju (puidu kasutus betooni ja me­talli asemel, mis omavad oluliselt suuremat süsiniku jalajälge), too­di töös välja, et lageraie põhjustab suurema süsiniku netosidumise at­mosfäärist kui looduslik häiring. Allikas: Meelis Seedre väitekiri «Häiringurežiimi mõju boreaalse metsaökosüs­teemi süsinikuvoogudele. Disturbance ef f ects on boreal forest ecosystem carbon dynamlcs».