Kuidas tulekahju ja raied mõjutavad boreaalse metsa süsinikvoogusid?
09.12.2013
POSTIMEES, erileht Maaelu Edendaja: Boreaalne ehk põhjaalade okaspuumets sisaldab hulgaliselt süsinikku ja mängib seetõttu globaalses süsinikuringluses olulist rolli. Muutused boreaalse metsa süsinikuringes avaldavad mõju ka globaalsele kliimale.
Ajalooliselt on Põhja-Ameerika boreaalse metsa ökosüsteemi protsesside peamine mõjutaja olnud tuli. Kaasajal on aga üha tähtsamaks häiringuteguriks muutunud ka metsaraied.
Eesti Maaülikooli doktorant Meelis Seedre uuris oma järgmisel esmaspäeval kaitsmisele tulevas doktoritöös «Häiringurežiimi mõju boreaalse metsaökosüsteemi süsinikuvoogudele», kuidas inim-tekkelised ja looduslikud häiringud, nagu lageraie ja tulekahju mõjutavad metsaökosüsteemi süsiniku-tagavara.
SÜSINIKU JAOTUMINE
Meelis Seedre selgitab, et süsinik on metsaökosüsteemis jaotunud nelja põhilise struktuurikomponendi vahel: elus biomass, surnud biomass, mulla orgaaniline osa ja mineraalse mulla orgaaniline süsinik. Pärast häiringut – nagu tulekahju või raie – muutuvad loetletud komponendid erinevalt, mõjutades üksteist metsa kasvades ning süsiniku paigutumisel ühest reservuaarist teise.
Antud doktoritöös jälgiti süsiniku kogust ja selle muutust kvantitatiivselt, tuginedes andmetele, mis pärinesid ühe, kaheksa ja 27 aasta järel pärast häiringut.
Autor järeldab, et metsaökosüsteemi süsinikutagavara (KMS) muutub küll häiringujärgselt oluliselt, kuid süsinikutagavara pärast metsatulekahju ja lageraiet ei erine. Kogutud andmed on sarnased teiste boreaalse metsa uuringuand-metega.
Pärast raiet langes KMS 146,5 tonnilt hektaril 127,7 tonnini ja tõusis seejärel 185.1 tonnini hektari kohta. Pärast metsapõlengut langes KMS 133,7 tonnilt hektaril 127,4 tonnini ja tõusis seejärel 163,6 tonnini hektari kohta.
Elus biomass, orgaaniline mulla horisont ja mineraalse mulla süsinikukogused muutusid pärast tulekahju või raiet aga erinevalt. Surnud puidu muutumine oli mõlema häiringu korral sarnane.
Keskmiselt moodustas mineraalse mulla süsinik 38 protsenti süsiniku kogutagavarast, järgnesid surnud puit (29%), mulla orgaaniline horisont (20%) ja elus biomass (13%).
Võttes arvesse, et nähtav on kõigest pealmine osa orgaanilisest mullast, järeldati töös, et noortes puistutes on kogu süsinikutaga-varast (maapealsed reservuaarid) pärast lageraiet nähtav vaid 20 protsenti ja pärast põlengut 33 protsenti.
LAGERAIE VERSUS TULI
Kokkuvõtlikult järeldab Meelis Seedre, et nüüdisaegsed metsade majandamise võtted (lageraie ja istutus) ei mõjuta Põhja-Ameerika keskosa boreaalses metsas metsaökosüsteemi süsinikutagavara negatiivselt.
Arvestades aga puittoodete kogu elutsükli ja tooraine asenduse mõju (puidu kasutus betooni ja metalli asemel, mis omavad oluliselt suuremat süsiniku jalajälge), toodi töös välja, et lageraie põhjustab suurema süsiniku netosidumise atmosfäärist kui looduslik häiring. Allikas: Meelis Seedre väitekiri «Häiringurežiimi mõju boreaalse metsaökosüsteemi süsinikuvoogudele. Disturbance ef f ects on boreal forest ecosystem carbon dynamlcs».