Kütusevarga vastu aitab vaid kõvem valve

21.01.2014

PÄRNU POSTIMEES, Andris Tammela:
Kütusevargus on tänapäeval üsna tulus ja ohutu ettevõtmine: vaatamata sellele, et vargad tekitasid ühele Pärnumaa transpordiettevõttele kahju, mis viis peaaegu firma maksejõuetuseni, rändab trellide taha vaid harv bensiininoolija.

Mullu augustis mõistis Pärnu maakohus tingimisi vangistused kahele Tammistes elavale noorele mehele, Kaarlile (18) ja Janarile (22).

Noorukid varastasid korduvalt kütust Pärnumaal Sauga vallas registreeritud osaühingu Antone Transport masinatest. Autopaakidest välja pumbatud kogused jäid 50–110 liitri vahele. Kohtuotsusest nähtub, et noormehed saadi kätte suuresti tänu firmajuhi Tõnu Sepiku tegutsemisele, kes varastele neljandal korral peale sattus.

Sealjuures on tegu siiski pigem pisikelmidega ja suured kalad ujuvad endiselt muretult ringi.

Aastaga varastati kümneid tuhandeid

Mitut liiki veoteenuseid pakkuva Antone Transpordi juhi Sepiku kinnitusel oli ettevõtte jaoks kõige mustem 2012. aasta, kui vargad suutsid viia firma pankroti äärele.

“Aastaga võeti kütust kümnete tuhandete eurode eest,” meenutas Sepik. “See tekitas olukorra, kus firmal ei leidunud enam raha maksuametile maksude tasumiseks. Kui sinult sellises koguses varastatakse, pead hakkama laveerima, et leida vahendeid, kuidas osta uus kütus, et masinad saaksid üldse edasi töötada.”

Sepiku kinnitusel varastati kütust nii ettevõtte rekka’dest kui Tootsi turbarabas töötanud traktoritest. Sealjuures ei olnud erilist vahet, kuhu autod olid pargitud. Nagu eespool kirjeldatud kohtuotsusest selgub, käisid vargad kallal ettevõtte kontori juures seisnud masinatelgi.

“Meil juhtus kahetsusväärne lugu, et meie oma palgatud juht võttis ühe ööga tanklast välja 3000 euro eest kütust,” meenutas Sepik. “Nüüd paneb raamatupidaja igal hommikul iga juhi firmakaardile nii palju raha, kui tal selleks päevaks kütuse ostmiseks kulub. Teist võimalust lihtsalt ei ole.”

Politseiuudistest leiab kütusevargusi sageli

Näiteks üks viimaseid teateid pärineb 4. jaanuarist, kui Are vallas Suigu külas Pärna teel võeti kütust 243 euro eest. 6. jaanuaril varastati Pärnus Savi tänaval asuvate ettevõtete territooriumilt tööriistu, küttepuid ja kütust. Kahju on selgitamisel.

Kinnitamata andmetel ongi Pärnus kütusevaraste lemmikpaigaks kujunenud Ehitajate tee tagune tööstusküla.

“Vargad on üsna hästi organiseeritud,” teadis üks anonüümsust palunud Pärnu kaugsõiduautojuht, kes on ise varastele peale sattunud. “Viimati tulid poisid suisa kahe autoga. Üks oli kütuse vedamiseks ja teine põgenemiseks, kui keegi juhtub peale sattuma.”

Enamasti murtakse rekka paagikork lihtsalt lahti, hullemal juhul lüüakse paaki auk sisse. Autoga vargile läinu enamasti voolikuga paagist kütust välja imema ei hakka, vaid selleks on professionaalidel olemas juba väiksed elektripumbad.

Vargaid vangi ei panda

Transpordifirma Karo Trans juhatuse esimehe Meelis Lippe kinnitusel jäid nende ettevõtte suuremad kahjud paari aasta taha. Kütust võeti nii rekka’dest kui metsaveotraktoritest.

Mis muutis nii Lippe, Sepiku kui Pärnu Postimehega vestelnud autojuhi murelikuks, oli see, et kui kütusevargad üldse tabatakse, siis enamasti trellide taha nad ei rända, nagu juhtus loo alguses jutuks olnud kahe noormehegagi.

“Olen näinud meest, kellel tilkus voolik käes diislist, aga ta kinni võtnud politseipatrull ei suutnud meest kokku viia lähedal asuva lõhutud paagiga rekka’ga,” kirjeldas sohver.

Lippe nentis, et kuigi nende ettevõtte suhtes toime pandud vargused jäävad kahe aasta taha, ei ole politsei siiani pikanäpumehi tabanud.

Pärnu politsei kriminaaltalituse juht Marge Kera kinnitas, et politseile on teada kütusevaraste seltskonnad, kelle seas leidub nii alaealisi kui täiskasvanuid.

“Enamasti võetakse koguseliselt, mis võtta annab,” nentis Kera. “Väikeste koguste puhul on täitsa võimalik, et imeb voolikuga välja ja jalutab kanistriga minema. Suurte koguste puhul minnakse vargile näiteks kaubikusse pandud mahutiga ja maakonnas on pumbatud mahutitest välja isegi tuhandeid liitreid.”

Küsimusele, miks need seltskonnad siis endiselt vabaduses ringi liiguvad, vastas Kera, et Eesti Vabariigis määrab karistusi kohus ja politseil siin sõnaõigus puudub – seadusandlikult on õigus kütusevarastele määrata tingimisi karistusi.

“Samal ajal, eks nad on ju targad. Kui ühel on tingimisi karistus peal, siis ta hoiab end tagaplaanile ja sõbrad tegutsevad,” tõi Kera näite.

On olnud juhuseidki, kui tekitatud kahju jääb alla 64 euro, mistõttu ei ole politseil kriminaalasja algatamiseks üldse alust.

Andurid, koerad ja valve

Otsest juhtnööri, kuidas kütusevargaid taltsutada, ei oska keegi anda, sest nood muutuvad järjest nahaalsemaks.

“Vargusi pannakse toime pigem nurga taga, hämaras kohas, seega soovitame parkida valgustatud kohta, võimalusel valvega parklasse,” ütles Kera. “Rekka’d võiksid seista lähestikku, siis on paakidele raskem ligipääs. Metsa või turbaväljale jäetud traktorite puhul ei ole ilmselt palju võimalusi. Kui siis ehk järelejäänud kütus iga kord ise välja pumbata ja kaasa võtta.”

Viimase aja trendiks on rekka’de paakidesse elektrooniliste andurite paigaldamine. Andur edastab turvafirmale ja juhi mobiiltelefonile signaali, kui kütuse tase auto kütusepaagis järsult langeb.

Sepiku kinnitusel on anduritest abi ja tänu sellele on vargaid kättegi saadud. “Julgen isegi väita, et viimase poole aasta jooksul, kui seda teenust pakutakse, oleks vargusi justkui vähemaks jäänud,” lisas mees. “Samal ajal ei ole see lõplik lahendus, sest varast ei pruugi kätte saada. Meil on olnud territooriumil mehitatud valve ja ikka on tuldud vargile. Ilmselt tuleb aed ümber ehitada ja sinna ööseks kaks suurt koera lahti lasta, siis ehk on vargustega lõpp.”

Sepik lisas, et andurid on kasuks siis, kui on vaja politseile tõestada kütuse kadumist. Nii on võimalik anduri näidud välja printida. “Kui rekka 1000-liitrisest paagist kaob 30 liitrit, ei pruugi juht seda tähelegi panna,” selgitas Sepik. “Tänu andurile saab ta selle aga kohe teada.”

Kui keegi satub kütusevargale peale, tuleks esimese asjana teavitada politseid ja üritada võimalikult täpselt meelde jätta kurikaela tundemärgid ja liikumissuund. “Kui hakatakse ise kinni pidama, tuleb olla väga kindel, et ollakse vargast füüsiliselt üle, vastasel juhul võib asi endale ohtlikuks kujuneda,” märkis Kera. “Ei tohi unustada, et varas peetakse kinni politseile üle andmiseks ja ise tema peal omakohut rakendada ei tohi.”

Mis varastatud kütusest edasi saab, selle kohta on politseil mitu versiooni.

“Kütus läheb isegi kuni poole hinnaga kiirmüüki,” kinnitas Kera. “Väiksed kogused võivad jääda enda tarbeks. Me ei saa välistada, et teine firma ostab poole hinnaga selle kütuse ära. Samuti on põhjust arvata, et tehakse tellimustöid ja kütust veetakse Eestist välja Lätti ja Leetu.”

Kaaluvad ettemaksu kehtestamist

Riigikogu menetluses on praegu eelnõu, millega tahetakse kergitada kahju tekitamise kriminaliseerimise tase 200 euroni. See on teinud väga murelikuks tanklad, mis on samuti kütusevaraste sihtmärgiks.

Statoil Fuel & Retail Eesti ASi kommunikatsioonijuhi Jaanus Pautsi teatel kaalub ettevõte seadusemuudatuse korral oma kontseptsiooni “tangi enne ja maksa pärast” asendamist makseautomaatidega.

“Kõige rohkem esineb kütusevargusi Tallinnas ja Harjumaal, Pärnu osakaal 2013. aastal moodustas kõigist teenindusjaamadest alla kolme protsendi. Keskmiselt esitame politseile üle Eesti kuus 200 avaldust, mis on seotud varavastaste kuritegudega,” rääkis Pauts. “Vargusi on olnud kõigis Pärnu jaamades, probleemseim on Riia maantee teenindusjaam. Pärnu eelis on see, et info teenindusjaamade vahel liigub kiiresti ja kahtluse korral saavad klienditeenindajad kütusepumba lukustada.”

Tüüpiline kütusevargus pannakse tanklates toime autodega, kuid on esinenud kanistritega ärajooksmistki. Kommunikatsioonijuhi teada on juhtunud, et mõni püsiklient ostab poest toitu ja lihtsalt unustab kütuse eest maksta. Kui Statoilil on andmebaasides kunde kontaktandmed olemas, võetakse temaga ühendust. Vastasel juhul teeb seda politsei.

“Kõik ärasõidud registreeritakse ja nende kohta esitame politseile avalduse,” kinnitas Pauts. “Tänu Pärnu politsei väga heale ja tulemuslikule tööle on siiani valdav enamik kütusevargusi lahendatud.”

Politsei pani aga kõigile südamele, et ükskõik mis hinnaga teile autobensiini ei pakuta, ei maksa seda osta. Juba sel lihtsal põhjusel, et kunagi ei või teada, kas kütust on solgitud või mitte. Pealekauba, kui varastatud kraamil puudub turg, ei ole mõtet seda varastada.

“Kindlasti tasub alati politseile teada anda varastatud kütuse pakkujatest või kütusevargustest, see annab olulist informatsiooni selle kohta, kas tegu on üksikjuhtumiga või on neid rohkem, ja aitab kaardistada varaste profiili,” lisas Kera.

“On teada juhtumeid, kui inimesed pole isegi märganud et neilt on varastatud, kuid varga tabamisel tuleb see välja.”