Liiga palju põtru

Pilt puudub

POSTIMEES, Madis Filippov: Kui varem määras riik kvoodid, kui palju võib maakondades jahihooajal ulukeid küttida, siis seoses tänavu jõustunud uue jahiseadusega teeb riik seda vaid suurkiskjate puhul.

«Sel aastal on teisiti see, et kvoodi otsustavad maakondlikud jahindusnõukogud ja meie ulukiseire osakonna poolt tuleb kvoodisoovitus,» rääkis keskkonnaagentuuri (KAUR) ulukiseire juhtivspetsialist Rauno Veeroja.

Näiteks põdra puhul on KAURi aruandes neli varianti, millest eelistatumad on kuni 6000 või 6500 põdra küttimine. Samas on variantideks lasta ka kuni 7000 või 7500 looma, kuigi ulukiseire osakond seda mahtu ei soovita. Need arvud on väga suured, kui vaadata varasemaid aastaid: 2010. aastal kütiti 4255 ja aasta hiljem 4730 põtra.

«Eelmise aasta küttimismaht oli 5126 ja see oli alates 1992.–1993. aastast suurim hulk põtru, mis ühe jahihooaja jooksul kütitud,» rääkis Veeroja, kelle sõnul on huvi põtra küttida jahimeeste seas endiselt kõrge. «Ta on kõige olulisem jahiuluk.»

Juhtivspetsialist lisas, et jahimeestel ei ole huvi liiga palju loomi küttida, sest nad tahavad, et põdraasurkond oleks jätkusuutlik.

Soovitatav tihedus

KAURi seirearuandes märgitakse, et põdraasurkond on ületanud metsamajanduslikult talutava ülempiiri. Jahimeeste 2013. aasta hinnangu järgi on neid 13 260.

«Juba ligi 15 aastat on meil kokkuleppeline põdra asustustiheduse piir, mis on arvestatud ligikaudu viis looma 1000 hektari põdrale sobiva elupaiga kohta,» ütles Veeroja. «Jahimeeste loenduste põhjal on põdra asustustihedus vähemalt kahel aastal seda ületanud.»

Ulukiseire osakonna hinnangul on mõistlik hoida põdraasurkonda vahemikus 3,5–5 isendit 1000 hektari kohta. Selles vahemikus ei tohiks metsakahjustused olla liiga suured ning asurkond on tugev ja elujõuline.

Veeroja sõnul on keskkonnaametil plaan jahindusnõukogud kokku kutsuda juuli teises pooles ja siis peaks selguma, milline kvoot jahihooajal käiku läheb.

«Metssea puhul esitasime oma ettekujutuse minimaalsest mahust, mis tuleks ära küttida, et olukord ei muutuks kahjustuste koha pealt hullemaks,» lisas ta. Lasta tuleks 23 650 siga.

Mahud riigi määrata

Seevastu metskitse puhul ulukiseire osakond omapoolset kvooti ei paku. Mõne aasta tagused rängad talved mõjusid metskitse populatsioonile laastavalt, kuid Veeroja sõnul on üksjagu maakondi, kus kitse arvukus on hakanud jõudsalt kasvama. Seda eriti Kagu-Eestis, Tartumaal ja Jõgevamaal.

«Samas on endiselt maakondi, kus seis nii hea ei ole – näiteks Raplamaal ja Pärnumaal,» tõi ta välja. «Meie soovitus oli, et maakondades, kus arvukus on kasvanud, tuleks küttimismahtu tõsta, kuid ligi pooles Eestis tuleks seda hoida eelmise aastaga samal tasemel.»

Suurkiskjate arvu ei otsusta jahindusnõukogud, vaid nemad võivad teha ettepanekuid, mahud annab riik.

«Kõikide suurkiskjate puhul tuleb sel aastal küttimismaht märgatavalt väiksem kui eelmisel aastal,» kinnitas Veeroja.

Ta tõi välja, et karu arvukus on langenud eelmiste aastate küttimismahu tõttu, kuid ilvese puhul on langus olnud märksa ulatuslikum ja põhjus ei ole ainult küttimine, vaid vilets seis metskitsedega.

«Nüüd näeme juba kitsede arvukuse tõusu, aga see pole päris kindel, kas ilves on oma arvukusdünaamika põhja saavutanud, sest need on tavaliselt paariaastases nihkes,» lausus Veeroja.

Ka hundi arvukus on langenud. Peamiseks põhjuseks on küttimine, kuna temal on saakloomade valik laiem. Eelnevatel aastatel oli tähtis tegur ka kärn­tõbi, kuid viimati oli kärntõves loomade osakaal väiksem.

«Teatud pesakonnad, mis olid olemas, on kuhugi kadunud,» lisas Veeroja. «Pole välistatud, et hundi puhul on olnud salaküttimist, aga selle kohta pole raudkindlaid fakte.»
Põdrajaht

•    2010/2011. jahihooajal kütiti 4255 põtra

•    2011/2012. jahihooajal kütiti 4730 põtra

•    2012/2013. jahihooajal kütiti 5216 põtra

•    Keskkonnaagentuur (KAUR) soovitab 2013/2014. jahihooajal küttida 6000–6500 põtra. Jahimeeste hinnang arvukusele on 13 260 looma.

Allikas: keskkonnaagentuur

 

0Shares