Maa-ameti revisjon tõstis metsamaa pindala 62 000 hektari võrra

mets, jõgi, vesi

Maa-amet korrastas möödunud aasta lõpus kõige uuemat aluskaarti aluseks võttes kõlviku pindalasid, mille tulemusena suurenes Eestis metsamaa pindala 61 996 hektarit.

Maatüki kõlviku ehk loodusliku seisundi andmed võetakse kõige uuemalt kaardilt. Võrreldes eelmise aasta katastri andmetega on metsamaa maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa pindala suurenenud 61 996 hektari ja õuemaa 13 234 hektari võrra.

Loodusliku rohumaa pindala vähenes revisjoni tulemusena 59 474 hektari, haritava maa pindala 3560 hektari ning muu maa pindala 7652 hektari võrra.

Maa-ameti selgituse kohaselt kasvab kasutuses mitteolevale maale aja jooksul mets, kuna tänapäevase tehnikaga pole otstarbekas väga väikeseid alasid harida. Need on peamised põhjused, miks metsamaad on juurde tulnud. Samas õuealana kasutatakse varasemast suuremat ala.

Andmetes võib esineda ebatäpsusi, kui situatsioon looduses on teine kui kõlvikute kaardil. Sel juhul palub maa-amet maaomanikel sellest teavitada aadressil kataster@maaamet.ee. Seejärel maa-amet kontrollib kõlvikute andmeid, vea korral parandab selle ja teavitab tulemustest kohalikku omavalitsust.

Maa-ameti edastatud uute kõlvikute andmete alusel saab kohaliku omavalitsuse esindaja parandada veel tänavuse aasta maamaksu alusandmeid e-maksuametis.

Antud hetkel võivad muutused olla suured just seetõttu, et maareformi kõrghetk oli 1990. aastate lõpus, mis tähendab, et mõned kõlvikuandmed on katastris ligi 20 aastat vanad.

Amet pöörab tähelepanu, et maamaks ei sõltu ainult pindalast, vaid maamaksu arvutamisel konkreetsel maatükil määravad olulist rolli ka maamaksumäär, maksuvabastused ja soodustused.

Allikas:

42Shares