Maakonna koguteose esimene köide võib kaante vahele jõuda enne jaanipäeva

23.01.2014

RAPLAMAA SÕNUMID, Katri Reinsalu:
Maakonna koguteos koosneb kolmest köi­test ja hõlmab kõike Raplamaa loodusest kuni ajalooni. Teose esimene köide on pühendatud maakonna loodusele. Praegu on valmis köite käsikiri.

„Maakonna elanike jaoks on see teos eelkõige enesetead­vuse ja enesemääratlemise küsimus. Lisaks saaks kaante vahele Raplamaa loodus, ajalu­gu ja siinsete inimeste tegevus läbi aegade rahvusestusust jne sõltumata,” selgitas teose peatoimetaja Jaanus Kiili selle olulisust. Kui alustati raamatu esimese köite koostamist, pa­kuti võimalust loodusest kirju­tada mitmele loodusteadlasele. Osa neist võttis ka pakkumise vastu. Kiili sõnul oli ka terve rida neid, kes avaldasid ise soovi raamatu koostamisest osa võtta.

„Tahaks eraldi märkida Heiki Hepnerit kui maakonna metsanduse ülevaate koostajat ning Allan Selinit Sõtkest Märjamaa lähedal, kes on ühe Eesti suurema eraputukakogu omanik ning aktiivne harrastusentomoloog. Tema osalemiseta olnuks vastav peatükk praegusest oluliselt tagasihoidlikum,” tõi Kiili välja paar autorit esimesest köitest.

Kõik tekstid on spetsiaalselt koostatud koguteose tarbeks. Loomulikult on toetutud ole­masolevatele materjalidele, kuid nii mõneski tekstis on kasutatud originaalseid vaat­lusi või autorite käsikirjalisi materjale. Kiili kinnitas, et vanade olemasolevate tekstide ümbertrükkimist ei tule.

Peatoimetaja ütles, et on enam-vähem rahul sellega, mis „Raplamaa looduse” kaan­te vahele jõuab. Ainukese murekohana on jäänud talle kripeldama taimkatte üle­vaade. Ta ütles, et artiklid peegeldavad meie tänaseid teadmisi maakonna loodu­sest. Selle baasilt saavad juba järgmised uurijad ja huvilised edasi töötada.

Praegu tehakse tööd tekstide toimetamisega. Kokkulepped on tehtud nii keeletoimetaja kui ka trükifaili ettevalmista­jaga. Plaan on enne jaanipäeva raamat kaante vahele saada. Natuke peavalu valmistab Kiili sõnul hetkel tiraaž. „Kui palju peaks neid raamatuid trükkima? Kas peale elanike soovivad teost soetada ka asutused- vallad- vabaühendused nii oma riiulitele kui ka koostööpartneritele kinkimiseks?”

Paralleelselt tehakse tööd ka koguteose kahe teise köite kallal. „Teine köide käsitleb ajalugu ning kolmas inimest tema erinevates avaldumisvormides (kultuur, haridus, maamajandus, tööstus jne),” ütles Kiili. Valmis on nii mõnedki tekstid ning sõlmi­tud kokkulepped teatud osade koostamiseks. Samas tõdes ta näiteks, et probleeme on tööstuse osaga. „Kui keegi endistest tööstusettevõtete juhtidest, seotud inimestest tunneb soovi ja valmisolekut kaasa lüüa, siis võiks kõhk­lusteta võtta ühendust Tiiu Susiga maavalitsusest,” tegi Kiili üleskutse.

Raamat antakse välja maa­valitsusega koos. Sellele ei tule alternatiivi enne 25-50 aastat, rõhutas peatoimetaja. „See-pärast on Raplamaa raamatu koostamises ja välja andmises osalemine auküsimus, võimalus jäädvustada end piltide pakkujana, rahalise toetajana ajalukku, oma perekonnalukku. Seepärast on kõikide huviliste abi teretulnud ning nende panus leiab raamatus eraldi äramärkimist,” kinni­tas Kiili.

Koguteosega saab tutvuda ka elektroonselt lehel www.raplamaa.ee. Sinna pannakse üles valminud käsikirjad, et neile tagasisidet koguda. Samuti laetakse sinna üles trükifail, kui see valmib.