Maaomanikke pahandab telkijatest maha jääv prügi

08.08.2014

ERR Uudised, Marii Kangur:
Seadusemuudatus lubab igaühel ühe ööpäeva võõral maal telkida. Maaomanikud pelgavad telkimisega kaasnevat ohtu lõkketulest ja mahajäätavat prügi.

Kui varem sätestas asjaõigusseadus, et päikeseloojangust päikesetõusuni ei või teised isikud omaniku loata võõral maal viibida, siis augusti alguses jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatusega see piirang kadus, vahendasid ERRi raadiouudised.

Eesti erametsaliidu juhatuse liikme Taavi Ehrpaisi sõnul ei ole probleem telkimises iseenesest, vaid sellega kaasnevas.

“Reaalsus on see, et kui jäädakse telkima, siis lõke käib asja juurde. Lõkkega kaasneb alati ka prügi. Meie ühiskond siiski veel nii terve ei ole, et me iga asja enda järelt metsast koristame,” ütles Ehrpaisi.

Riigikogus eelnõu menetlemist juhtinud Tõnis Kõiv rõhutas, et samamoodi nagu on õigused ja kohustused maaomanikel, on need ka võõrast maad kasutavatel inimestel, ja igaüks peab reeglitega lihtsalt kursis olema.

Kõivu sõnul on seaduses väga rangelt kirjas, kuidas ja kus võib võõral maal lõket teha. Kui telkida või ööbima jääda võib jääda ka selleks ettevalmistamata kohas, siis lõket ei või teha selleks mitte ette valmistatud ja ette nähtud kohas.

Sama moodi seisab seaduses, et prahti või mistahes teisi jälgi ja keskkonnahäiringuid ei tohi telkijatest maha jääda.

Olgu siis tegemist telkimise või marjakorjamisega, on maaomanikul siiski õigus võõraste inimeste tegevust oma maal piirata, kui see teda häirib.

“Maaomanik saab oma tahet väljendada eelnevalt erinevate siltide ja piiretega, maaomaniku tahe on seaduseks ka siis, kui ta läheb kohale ja ütleb suuliselt, et see on minu maa ja ma ei taha, et sa siin oled,” selgitas Kõiv.