Maaülikool tahab kasemahlast jäätist tegema hakata

21.03.2014

MAALEHT, Heli Raamets:
Kasemahla võiks toiduvalmistamiseks palju laiemalt kasutada, arvavad Eesti Maaülikooli teadlased. Asja uurimiseks alustatakse mahlakogumist.
“Me oleme nii laisad, et ainult raiume puid, aga metsast on võtta palju rohkem!” ütleb Eesti Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna juhataja Lembit Lepasalu.
Lätlased on ses osas silmad ette teinud, tootes kasemahla sisaldavat näokreemi ja ajades sellega rahvusvahelist äri.
Kasemahl sisaldab ühe protsendi ringis suhkrut, kuid enne toodetele lisamist oleks vaja seda kontsentreerida ehk osa veest välja võtta.
“Üldjuhul peaks kontsentreeritud mahla suhkrusisaldus jääma 20−30 protsendi vahele, parimal küündima 70 protsendini,” täpsustab toiduainete tehnoloogia laboratooriumi juhataja Hannes Mootse.
Kasemahlas on looduslik suhkur
Edasi saab juba katsetada kontsentraadi kasutamist lihamarinaadides, mahejäätises või muudes toodetes.
“Praegu saame mahejäätist toota kohalikust piimast ja astelpajust, kuid mahesuhkrut meil ei tehta,” selgitab Lepasalu. “Kasemahlas on aga looduslik suhkur.”
Eelmisel kevadel valmistati Tartus õppehoone läheduses ette mahlavõtukoht – kase kõrval olevasse kappi paigutati kaal ja sellele ämber, kuhu jooksis voolikut mööda mahl. Kaal registreeris iga tunni aja tagant ämbri kaalu.
Palju oli aga mässamist – ämbrit tuli vahetamas käia ja lisaks kippus kapis olev aku tühjaks saama.
Kõige tipuks läks õppehoones, kuhu mahl enne töötlemist sügavkülma pandi, elekter ära, külmikud sulasid üles ja kogutu läks raisku.
“Me jääks uurimise juurde, kogumine on meile suur lisatöö,” räägib Lepasalu.
Mahlamise mõju puidule tehakse selgeks
Siin ulatab abikäe metsatööstuse osakonna lektor Vahur Kurvits.
“Meie püüame välja selgitada varumisvõimalused ja mahlamise tootlikkuse, nende asi on uurida, mida kasemahlast tööstuslikult teha saab,” täpsustab Kurvits ja lubab uuringuks vajalikud 200 liitrit tänavu kokku koguda.
Lisaks pakub suurt huvi ka see, kuidas mõjub mahlamine puidu omadustele.
Mahlamine vigastab puud, ja kui seetõttu hakkavad puidus levima mädanikud, võib alumine tüveosa osutuda näiteks vineeripaku tootmiseks kõlbmatuks. Sellelaadset uuringut aga varem tehtud ei ole.
Veebruaris oli võimalus koguda ka vahtramahla, kuid selle suhkrusisaldus oli üllatavalt väike – ainult 1,2 protsenti.
Üldiselt hakkab vaher jooksma siis, kui õhutemperatuur tõuseb üle nulli ja maapind on veel külmunud. Keltsa minekuga vaher lõpetab, ja kui maapind on sulanud ning õhutemperatuur üle +4°, alustab kask.
Miks vahtramahl sel aastal suhteliselt vähe suhkruid sisaldas, ei oskagi öelda. Võimalik, et põhjus on olematuks jäänud talves. Puudel lihtsalt ei olnud vajadust suurt hulka süsivesikuid talletada, arutleb Kurvits.