Mets on ikka tema omaniku nägu
03.02.2014
HARJU ELU, Regina Hansen (Erametsakeskuse ja Eesti Era-metsaliidu kommunikatsioonijuht):
Metsaraiel ja juuksuris käigul on mõndagi ühist. Mõlemad tegevused on hoolitsetud välimuse jaoks vajalikud, ainult et tööriistadeks on ühel juhul kamm ja käärid, teisel juhul aga saag ja kirves.
Juuste lõikamisest tehakse suur number võib-olla ainult siis, kui keegi ühtäkki oma maani ulatuvad juuksed otsustab maha lõigata. Metsaraie on sündmus küllap alati. Ehkki mõistus ütleb, et küps mets on mõistlik maha võtta ja mets kasvab sarnaselt juustele tagasi, on iga metsatukk ikka kellelegi lähedane ning armas paik.
Heal omanikul on oma metsaga kindlasti olemas hingeside, kuid ma pole veel tõesti kohanud kedagi, kes metsa laseks mädaneda lihtsalt mingi põhimõtte pärast. Niisiis laiutab energiavõsa erametsades lihtsalt seetõttu, et suur osa omanikest pole oma vastutust teadvustanud või ei mõista, et selline mets lapselastele tulu ei tõota. Oma metsa pole viimase raie järel ehk aastaid vaatamaski käidud. Selline lugupidamatu ja tarbijalik suhtumine metsa on tõesti probleem.
Omaniku teha
Omaniku kaitseks peab ütlema, et raieid tehes ots otsaga kokku tulla on paras pähkel, eriti hooldusraiete puhul. Küllap otsitakse odavamat töötegijat või üritatakse oma nõu ning jõuga toime tulla – ent ka tulemus on vastav.
Kindlasti väärib mets austusega kohtlemist. Kehva töökultuuri ning lugupidamatut suhtumist ei saa õigustada. Metsaomanikele mõeldud õppepäevadel selgitavad ühistute esindajad pidevalt, miks metsa ülestöötamisel on mõistlik (ka majanduslikult!) valida hea taustaga, ehkki mõnevõrra krõbedama töötunni hinnaga firmasid.
Veel üks asi, mida metsaomanik kindlasti mõjutada saab, on tööde tegemise aeg. Tänavune talv on olnud eriline – külm jäi hiljaks, paljud omanikud alustasid töid pehmel ajal ning tulemuseks ongi inetu raiejärgne metsapilt. Paratamatuseks seda aga pidada ei saa – metsamajandamiskava, mille alusel planeeritakse tööde järjekord, võimaldab plaane teha paljude aastate peale ette. Kui talv ongi ilma poolest nagu tänavune, saab töö lükata edasi järgmisse talvehooaega või siis vähemasti suvesse, kui maapind pole tüma.
Metsa hooldamata jätmine tähendab metsaomanikele rahalist kaotust, kuid valesti tehtud metsa hooldamine on metsaomanikule mõnikord suuremgi rahaline kaotus.
Küps mets on üldjuhul mõistlik raiuda lageraiena ja seejärel panna kasvama uus metsapõlvkond. Kui puu on kasvuküps, siis tema juurdekasv väheneb. Kännu välimises ääres lähevad küpsel puul aastarõngad nii tihedaks, et on pea eraldamatud. See tähendab, et puistu enam juurde ei kasva ja on raieküps. Kuusk tulebki võimalikult kiiresti ära raiuda, männikut võib mõnda aega hoida.
Kas 70-80 aastast metsa on vara üles töötada, sõltub puu diameetrist. Viljakal maal on kasvukiirus suurem, vaesemal maal kasvab puu aeglasemalt.
Selleks, et metsast üldse asja saaks, on vaja õigel ajal teha valgustus- ja harvendusraieid. Kui harvendus siiski hiljaks jääb, siis peab piiri pidama ja metsa korraga mitte liiga hõredaks võtma.
Metsas tuleb rassida
Metsa uuendamine tundub lihtne – võtad metsa maha, istutad taimed asemele ja uus mets saab kasvuhoo sisse. Nii lihtne see päris pole. Pole mõtet kelkida maha pandud taimede arvuga, kui jätad need hooldamata. Esimesel kevadel läheb taimedest keskmiselt 70% kasvama, edasi langeb ka sealt veel osa välja. 23 kevadet tuleb kindlasti taimi juurde panna.
Kui istutatud metsataimed jäävad omapäi ja hooldamata, siis olenevalt kasvukohast võtavad võimust sarapuu, paju ja valge lepp – ja nende juurdekasv on vägev ja istutatud taimed hukkuvad. Või siis tuleb haavavõsa peale, mis omakorda tähendab, et põder on varsti platsis.
Uue metsapõlve kasvatamine on vaevarikas ja kulukas tegevus. Õnneks praegu Eesti riik doteerib seda tegevust ja kõigis maakondades on olemas ka tegusad metsaühistud, mis omanikult selle kõige organiseerimise enda peale võivad võtta.
30-35 aastat pärast metsa istutamist tuleb omaniku jaoks esimene aeg, kui metsast saab puitu. See ei tähenda aga, et eesmärgiks tuleks seada raha saamine. Hooldusraie eesmärk on see, et mets jääks ilus ja teeniks selle raha metsaomanikule siis, kui see on küps.
Väga palju sõltub heast raiemehest – kui ta on tark, toob ta metsast palju kõrgema ja väärtuslikuma sortimendi puitu välja. Seega tuleb metsa ülestöötaja valimisel eelistada korralikumat, ehkki enamasti ka kallimat tegijat.
Metsaomanikul tasub ka silmas pidada, et kui kõik metsaraiega seonduv, alates raiest kuni metsamaterjali müügini, on ühe firma käes, siis pole metsaomanikul praktiliselt võimalik saada ülevaadet tema metsast tegelikult raiutud koguste üle.
On tõsiasi, et harvendusraiete tegemine maksab pea poole rohkem kui lageraie. Masin töötab mõlema puhul ju ikka ühtemoodi.
Suurte tööde ja koguste puhul on kuluefektiivsus suurem, samuti on puidu ostja valmis suuremate koguste eest paremat hinda pakkuma. Seetõttu on ühistegevus erametsanduse arengus oluline. Kui väikest puidukogust üksi müüa, makstakse omanikule sageli 15-20% koorma pealt vähem.
Suur hinnavahe tekib omanikule ka erisortimentidega – kui kasepakku on vaid paari-kolme tihumeetri jagu, pole seda kuhugi panna, sest seda eraldi vedada ei tasu. Hinnaline pakk läheb kas kütteks või paberipuuks. Lähikonnas ühiselt tegutsevatel metsaomanikel oleks aga võimalik ühiselt koorem kokku saada ja seeläbi kordades paremat hinda küsida.
Toetusi metsakasvatuseks saavad erametsaomanikud taotleda sihtasutusest Erametsakeskus; kasulikku infot leiate aadressil www.eramets.ee.
