Metsa- ja koduomanike ühendused protestivad Nabalaga seotud otsuste vastu
05.06.2014
RAPLAMAA SÕNUMID, Vivika Veski:
Valitsuse hiljutine otsus eelistada Rail Balticu puhul Nabala looduskaitseala vältivaid trassivariante on ajendanud mitmeid pöördumisi, kus kutsutakse üles seda valikut veel kaaluma.
Näiteks saatis Kohila vallavalitsus peaminister Taavi Rõivasele kirja, kus rõhutab, et võrdse kohtlemise põhimõte peab kehtima ka loodust kaitstes ja Kohila alevi ümbrus, mida läbib praegu sõelale jäänud Rail Balticu trass, on vähemalt sama loodusväärtuslik kui Nabala (vt lk 5).
Omanike Keskliit palub Taavi Rõivasel valida koduomanikega arvestav Rail Balticu trass, mida üks eelistrassidest, Nabalast Tallinna poolt mööduv nende sõnul ei ole. Liidu volikogu esimehe Anto Raukase sõnul on nende poole pöördunud murelikud koduomanikud seoses Rail Balticu võimaliku trassi kulgemisega läbi tiheasustusala, „… samal ajal kui seda on võimalik teha läbi praktiliselt asustamata ja looduslikult väheväärtusliku Nabala kavandatava looduskaitseala. Seega mõistlik oleks Rail Balticu rajamisel lähtuda põhimõttest, et mida kaugemal on kiirraudtee tiheasustusest ja kodudest, seda parem,” tõdes Raukas.
Peavad piiranguid asjakohatuks
Eesti Metsaselts on omakorda astunud välja Kohila Metsaseltsi metsaomanike ja Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu piirkonna elanike kaitseks. Omanikud ja elanikud ei ole rahul Nabala kaitsealale planeeritavate piirangutega.
..Rajatavale kaitsealale planeeritud piirangud ei ole asjakohased,” ütles Kohila vallavanem ja Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner. „Me kõik toetasime siin ideed kehtestada piiranguvöönd ja keelata kaevanduste rajamine. Algul oligi ju sellest juttu, et kaitsma asutakse karstiala ja põhjavett. Nüüd aga on eesmärk muutunud ja plaanide järgi keelatakse kaitsealal peaaegu kõik tegevused. Eriti häiritud on kohalikud metsaomanikud, sest kaitsealal enam metsa normaalselt majandada ei saa.”
Eesti Metsaseltsi president professor Hardi Tullus lisas, et Nabala kaitseala loomise praegune plaan tekitab nõutust. „Kaitse alla tahetakse võtta neli tuhat hektarit metsamaad! Kuidas saab metsade senise majandamise praktika jätkumine mõjuda halvasti põhjaveele ja nõiakaevule? Nii ei arvestata kohalike elanike huvisid ja tõrjutakse nad kaitsealalt välja.”
Ettepanek peatada menetlemine
Koduomanikke esindav Omanike Keskliit pöördus peaminister Rõivase ja valitsuse poole ettepanekuga ajutiselt peatada Nabala looduskaitseala menetlemine ja teha täiendav asjatundlik kompleksne ja tasakaalukas ekspertiis, mis arvestaks lisaks fauna ja floora kaitsele ka piirkonna majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid.
Omanike Keskliidu andmeil jääb Nabalast Tallinna poolt mööduva raudteetrassi 13A trassikoridori umbes 1100 hoonet ja raudteemaale kümme hoonet. Nabalat läbivate trasside puhul on need arvud vastavalt 608 ja kuus. Koduomanike vaatevinklist on arvestatavateks alternatiivideks siiski ka trassid 13B, 13C ja 13D, mis mööduvad Nabalast ida poolt ja mille teele jääb hooneid samas suurusjärgus Nabala trassiga. Siin võib aga Omanike Keskliidu väitel saada takistuseks maksumus, sest esialgsed hinnangud näitavad, et ehitusmaksumus on umbes 30 miljonit eurot rohkem ja sotsiaalmajanduslik kulu 30 aasta jooksul umbes 37 miljonit eurot suurem kui Nabala trassil.
ARB taunib konfliktiõhutamist
Veel enne valitsuse eelmise nädala otsust eelistada Nabalast mööduvaid trassivariante neid läbivatele pidas kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust Tallinna keskraamatukogus järjekordse pressikonverentsi, kus ühenduse üks eestvedaja, Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots tõdes murega, et erinevalt Rapla- ja Pärnumaast ei suudeta Harjumaal kokku leppida Rail Balticu raudteetrassi sobivat asukohta. „Harjumaa” tähendab siinkohal ka Raplamaa Harju-maa-poolseimat valda Kohilat, kes pole samuti kokkuleppega liitunud ja kuhu ulatub loodav Nabala looduskaitseala.
Tanel Otsa sõnul on Rail Balticu planeerijad teadlikult kogukondi üksteise vastu välja mänginud. Ta tõi üheks näiteks aprillis peetud Rail Balticu Tallinna ringtee trassialternatiivi avaliku tutvustuskoosoleku Kiili vallas, kus tehnilise konsultandi OÜ Reaalprojekt juht Mikk Reier kutsus Kiili valla rahvast üles saatma kirju selle nimel, et Rail Balticu saaks rajada läbi loodava Nabala looduskaitseala.
Tanel Otsa sõnum on, et kõiki trassivariante tuleb kaaluda võrdselt. Ta tunnistas, et ei suuda jääda Nabala suhtes erapooletuks, kuid leiab, et jah, ka sealseid trassivariante tuleks kaaluda teistega võrdselt.
