Metsa majandamine Soomes tugineb põhjalikele teadusuuringutele

09.12.2016

MAA ELU, Kertu Kekk (Erametsakeskuse projektispetsialist),  Anti Rallmann (Metsatervenduse OÜ metsaülem):

Metsaasju ajades ja planeerides on eestlased ikka põhjanaabritelt eeskuju otsinud. Soome on teada-tuntud metsariik ning sealne metsakasvatus on kõrgelt arenenud ja palju uuritud. Soomes on metsi järjepidevalt inventeerinud juba 20. sajandi algusest, see on andnud teadustööks vajalikud usaldusväärsed andmed ja hea ülevaate metsade arengust pika perioodi jooksul.
Soome iseseisvumise 100. aastapäevale pühendatud metsandusmessi Metsäpäivät 2016 sõnumiks oli „Soome õnn on metsas“. Messi raames toimus Soome Loodusvarakeskuse (LUKE) seminar Mets 150 Mln m3 – võimalik?

Püsimetsandusest loobuti metsa tervise huvides
Praegu on Soome metsade juurdekasv veidi üle 100 miljoni tihumeetri aastas, 2015. aasta raiemaht oli 68 miljonit tihumeetrit. Sealset puidutööstust iseloomustavad kiired arengud ja uued suunad – lisaks traditsioonilistele valdkondadele kasutatakse puitu aina enam ka tekstiili-, keemia-, kosmeetika- ja  ttoiduainetööstuses. Uued investeeringud puidutööstuses suurendavad tulevikus ka nõudlust tooraine järele.
Seminaril vaadeldi muutuseid metsade juurdekasvus 50 aasta jooksul ja arutleti, kas see võiks 2060. aastaks kasvada 150 miljoni tihumeetrini aastas ning mis meetmeid selle saavutamiseks kasutama peaks.
Esimesel metsade inventuuril 1920.-24. aastal hinnati Soome metsade üldtagavaraks ligikaudu 1,5 miljardit tihumeetrit ja juurdekasvuks umbes 50 miljonit tihumeetritm aastas. Kuni  1960. aastate alguseni püsis tagavara ja juurdekasv samas suurusjärgus. Aluse metsade üldtagavara ja juurdekasvu tõusule panid 1940ndate lõpus ja 1950ndatel aastatel vastu võetud otsused, millega sisuliselt keelati senised valikraied ja asuti metsasid uuendama lageraie meetodil. Ühtlasi töötati välja ka metsauuendamise ja hooldusraiete soovitused ning asuti panustama metsamaaparandusse.
Varasemalt oli Soomes valitsenud Soomes koolkond, kes leidis, et Soome rasketes klimaatilistes oludes metsakasvatus lageraie ja metsauuendamise meetodil ennast ära ei tasu. Sisuliselt üritati metsi majandada püsimetsana, ja raieid tehti valikraiena. Paraku aga kujunes metsade seisund selliseks, et 1948. aastal tegid grupp Soome metsandusteadlasi ühispöördumise, milles juhtisid tähelepanu metsade järjest halvenevale seisundile ja tegid ettepaneku asuda metsi uuendama lageraie meetodil.

Aastane juurdekasv pea kahekordistunud
Seminaril esitleti uuringut perioodist 1971-2015, kui aega, mil oldi lõplikult üle mindud uuele metsamajandamise  meetodile. Toimunud muutuste uurimiseks vaadeldi juurdekasvu kujunemist mineraalmaadel ning loodi 1971-2010 kogutud 233 tuhande mudelpuu andmete alusel kasvumudelid. Mudelid ennustavad puude juurdekasvu, arvestades puuliiki, suurust, asukohta ja lähedalasuvate puude omadusi.  Võrreldes 1971. aastaga, on Soome metsade aastane juurdekasv pea kahekordistunud. Mineraalmaa l kasvava metsa tagavara on suurenenud 55%, juurdekasv 84%. Modelleerimise tulemusel jõuti järeldusele, et ligi 2/3 juurdekasvust kasvust on põhjendatav metsakasvatuslike võtetega. Umbes 1/3 juurdekasvu suurenemisest  kasvust metsakasvatuslike võtete rakendamisega põhjendatav ei ole, vaid on tingitud keskkonnatingimuste muutumisest.
Keskkonnatingimuste muutuste tõttu on juurdekasv suurenenud 9 miljonit tihumeetrit aastas. Suurimateks mõjutajateks hinnati puude kasvuperioodi pikenemist, kasvuperioodi tõusnud temperatuuri, CO2 taseme järjepidevat kasvu. On  ja võimalik, et mõju avaldas ka taimedele omastatava lämmastiku lisandumine enne 1990ndaid. Enam suurendasid keskkonnategurid juurdekasvu Põhja-Soomes ning mõju on tuntavam alates 1990. aastatest.
2/3 majandusmetsade juurdekasvust on metsakasvatuslike tööde tulemus – metsa uuendamine, hooldusraied, vähetootliku metsamaa osakaalu vähendamine, väetamine, maaparandus ning metsaselektsioon. Optimeeritud raievanusega on loodud metsade suureks juurdekasvuks loodud soodus vanuseline struktuur – palju on noort kasvavat metsa.
Täiendava 50 miljoni tihumeetri metsa juurdekasvu saavutamiseks nähakse olulisima tegurina metsakasvatuse parendamist ja ka jätkuvat kliima soojenemist. Õigel ajal tehtud hooldus- ja uuendusraied, maapinna ettevalmistamine, metsauuendamine ja uuenduse hooldus, väetamine ja maaparandustööd suurendavad puude juurdekasvu. Selle tulemusena saavad metsad varem küpseks ja metsa uuenemise ahel muutub efektiivsemaks.
Potentsiaali puidu juurdekasvu suurendamisel nähakse ka kiirekasvuliste puuliikide (paju- ja kase- liigid, hall lepp, hübriidhaab) lühikese raieringiga biomassiks kasvatamises. Selleks sobivad näiteks kasutatud turbamaardlad ning vähetootlikud põllu- ja metsamaad.
Võimalusi juurdekasvu suurendamiseks nähakse ka väetamises ja metsauuendusele maapinna ettevalmistamisesl metsauuenduseks, nn. mätastuse laiemas kasutamises.

Puud kasvatatakse seemlaseemnetest
Eraldi käsitlemist vääriv teema on metsaselektsioon. Soomes on väga häid tulemusi näidanud 1980ndatel kõrgekvaliteedilist seemet tootma hakanud seemlad. Seemneid varutakse kiire kasvu, hea laasumise ja üldiselt hea kvaliteediga puude järglastest rajatud seemlatest.  Kuna selektsioon on jätkuv protsess, siis uuematest, 1,5 põlvkonna seemlatest rajatud katsekultuurides on saavutatud keskmiselt 23% juurdekasvu  kasv, lisaks on puud paremate tüveomadustega. Metsaselektsiooni tulemusi rakendatakse aina enam ka praktikas – 150 miljonist aastas istutatavast taimest on 75% seemlaseemnest ja eesmärgiks on võetud metsataimekasvatuses tulevikus kasutada vaid seemlatest saadud seemet.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et senine metsanduse praktika on oluliselt kasvatanud nii Soome metsade üldtagavara (st. ka metsadesse seotud süsiniku hulka), juurdekasvu kui ka raiemahtu. Samas nähakse suurt täiendavat potentsiaali metsaselektsioonis, metsauuenduse kvaliteedi parandamises, metsahoolduse tõhustamises, väetamises ja metsakuivenduse korrastamises. Leiti, et majandusmetsades 140 miljoni tm aastane juurdekasv on võimalik ja kui sinna liita looduskaitsealadel kasvavate, veel suhteliselt noorte metsade juurdekasv, siis on tervikuna 150 miljonit tm tervikuna täiesti reaalne. Paradoksaalsel kombel on üks olulistest eeltingimustest ka raiemahtude kasv.

Ka Eestis on sama perioodi jooksul olnud metsade tagavara pidevas tõusus (1975. aastal 196,1 mln tm, 2014. aastal 483 mln tm), meie puistute aastane juurdekasv on aastaraamat Mets 2014 andmetel 12,9 mln tm. Lisaks metsakasvatuslikele võtetele on meie oluline metsasuse olulineüleüldine tõus toimunud ka põllumajandusmaade arvelt (metsamaa pindala 1975. aastal 1,77 mln ha, 2014. aastal 2,27 mln ha). Enamus Eesti erametsadest on suuresti kujunenud isetekkeliselt ja neil aladel on meil suur juurdekasvu lisamise potentsiaal. Lisaks metsakasvatuslikele võtetele loob soodsa aluse kasvule ka endisest põllumajanduslikust maa kasutusest tulenev kõrge mullaviljakus.
Erinevalt Soomest ei ole Eestis metsade väetamine kehtiva metsaseaduse alusel lubatud, kuid tasub kaaluda energiapuidu põletamisel tekkiva tuha väetisena kasutamise lubamist. Nii anname metsale tagasi selle, mille oleme sealt võtnud. Granuleeritud tuha kasutamisvõimalusi metsaväetisena on oma teadustöödes uurinud ka Eesti Maaülikooli teadlased.