Metsa jätkusuutlik majandamine ja selle tõendamine

12.02.2014

POSTIMEES (erileht), Sirli Jakobson:

SA Erametsakeskus projektispetsialist Sirli Jakobson viibib praktikal Erametsaomanike Konföderatsiooni (CEPF) juures ja on lähetatud  praktikale Life Long Learning Leonardo da Vinci alamprogrammi raames.

Metsapoliitika proovib kohanduda arvukate nõudmistega, mida erinevad poliitikavaldkonnad metsandusele seavad. Kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus, taastuvenergia, vee, pinnase ja mägede kaitse – need on ainult mõned näited.

Euroopa Liidu mais­maast on metsadega kaetud 40 protsen­ti. Metsal on oluline roll puidu ja hüvede allikana ning maaelu arengusse panustamisel, luues see­läbi üle Euroopa kolm miljonit töö­kohta. Viimaste aastate jooksul on metsa jätkusuutliku majandamise küsimus saanud järjest enam tä­helepanu.

Euroopa metsade aastasest juurdekasvust raiutakse praegu umbes 60-70 protsenti ja metsa pindala on kasvanud 0,4 protsen­ti viimaste aastakümnete jooksul. Euroopa Liidu liikmesriikide hin­nangute alusel kasvab raiumismaht võrreldes 2010. aastaga kolmandiku võrra aastaks 2020.

Metsast pärinev biomass on praegu kõige olulisem taastuvenergiaallikas, tagades umbes poole Euroopa Liidus kasutatavast taastuvenergiast. Riiklike taastuvenergia tegevusplaanide alusel moodustaks biomassi pakkumine 42 protsenti energiaeesmärkidest aastaks 2020. Kui selline olukord saavutatakse, kasutataks puitu energia tootmi­seks samas mahus, nagu seda prae­gu kokku raiutakse. Jätkusuutlik­kuse tagamisse on sellisel juhul va­ja kindlasti panustada.

JÄTKUSUUTLIKKUS

Metsa jätkusuutlik majandami­ne on nii Euroopa uue kui ka va­na metsastrateegia alusel metsa-majandamise üldmõte. See tähen­dab metsade ja metsamaa kasuta­mist viisil, mis tagab metsade mitme­kesisuse, tootlikkuse, uuenemis-võime, elujõulisuse ning potent­siaali täita täna ja tulevikus öko­loogilisi, majanduslikke ja sotsiaal­seid funktsioone, kahjustamata see­juures teisi ökosüsteeme. Metsade säästev ehk jätkusuutlik majanda­mine on ka Eestis kehtiva metsa­seaduse eesmärgiks.

2009. aasta kevadel vastu võe­tud Euroopa Liidu direktiiv taas­tuvatest energiaallikatest toode­tud energia kasutamise edendamise kohta seadis liikmesriikidele kohus­tuslikud mahud taastuvenergia ka­sutamiseks aastaks 2020. Direktiiv sisaldab ka jätkusuutlikkuse kava transpordis tarvitatavatele bio­kütustele ning sooja- ja elektritoot­mises kasutatavatele biovedelikele.

2010. aastal koostas Euroopa Komisjon esimese raporti direktii­vi ülevõtmise kohta liikmesriikides ja jõudis järeldusele, et lisanduvaid kriteeriume biomassi jätkusuutlik­kuse tagamiseks ei ole tarvis, sest juba antud soovitused liikmesriiki­dele on piisavad. Muude põhjendus­te seas tõi komisjon välja, et väike­tootjad ei talu lisanduvaid admi­nistratiivsed kulusid, mis tulenek­sid jätkusuutlikkuse tõestamisest.

Praegu ei ole teema Euroopa Ko­misjonis edasi liikunud, aga ener­gia peadirektoraat avaldab hinnan­gu eeldatavasti selle aasta alguses Euroopa Liidu energia- ja kliima-raamistiku 2030 raames.

KRITEERIUMID

Riikidele on ette antud vabatahtli­kud üleeuroopalised jätkusuutlik­kuse kriteeriumid ja indikaatorid, mis on Euroopa metsanduse vald­konna eest vastutavate ministri­te koostööorganisatsiooni FOREST EUROPE töö keskpunkt. Kriteeriu­mitega hinnatakse nii kvalitatiiv­seid kui ka kvantitatiivseid näita­jaid, nagu näiteks metsamaa pind­ala, pinnase seisukorda, raiemahtu, ohustatud liike, tööstusmahtu jne. Nende 2003. aastal välja töötatud kriteeriumite alusel avaldati kol­me aasta eest mahukas raport, kuid andmete edastamine kõnealuste in­dikaatorite alusel on riikidele vaba­tahtlik ja mingeid kohustusi see eraomanikele ei sea.

Uue metsastrateegiaga on Eu­roopa Liidu tasandil ette nähtud õiguslikult siduvad jätkusuutliku metsamajandamise kriteeriumid. Jätkusuutlikkuse kriteeriumite sat­tumist metsastrateegiasse võib lugeda nii keskkonnaaktivistide pika­ajalise lobitöö tulemiks kui ka vas­tuseks biomassi kriteeriumite pika­le veninud aruteludele. Metsaoma­nike seisukoht on kindel – biomassi sektoripõhised kriteeriumid, samuti lõpptoodangule keskenduv lähene­mine ei ole loogiline ega praktiline.

Suurim oht kohustusliku jät­kusuutliku metsanduse kriteeriu­mite seadmisel on asjaolu, et tõendamiskohustust ei seata ainult riik­likul või piirkondlikul, vaid ka era­omandi tasemel. Liikmesriikidel on juba paigas süsteemid metsade seireks ja andmebaasid, mille alusel kriteeriumitele vastamist tõendada.

Metsamajandamiskavade või samaväärse instrumendi kohus­tuslikuks muutmine on aina enam päevakorda tõusnud. Mitmed asja­osalised usuvad, et detailsema in­fo valdamine omandi tasemel an­nab parema võimaluse metsa jätku­suutlikkuse tõestamiseks, aga lu­bab ka metsamajandamist teatud suunas juhtida. Metsaomanikud ei ole muidugi bürokraatia kasvust huvitatud.

Euroopa Komisjon kaalub metsa­majandamiskava kohustuslikuks seadmist ja selle muutmist üheks peamiseks meetodiks jätkusuutli­ku metsamajandamise tõendamisel. Metsamajandamiskava on maini­tud nii uues metsastrateegias, bio­loogilise mitmekesisuse strateegias kui ka mitmes juhendmaterjalis, mida komisjon praegu metsandu­sega seotud valdkondadele koostab. Oktoobris saatis komisjon liikmes­riikidele küsimustiku, kogumaks infot metsamajandamiskavade ra­kendamise kohta. Vastuste analüü­si alles koostatakse.

Mõnes Euroopa riigis on juba metsamajandamiskava kohustuslik. Näiteks Leedus peab kava olema enam kui kolme hektari suuruste­le metsaaladele, Prantsusmaal suu­rematele kui 25 hektarit. Palju rohkem leidub aga riike, kus niisugust kohustust ei ole ja kava sisu riigi poolt ei reguleerita, näiteks Rootsi, Soome, Taani, Austria ja Portu­gal. Nende riikide metsaomanikel on ka takistusi metsamajandamis­kava tellimisel – kõrged hinnad, vä­he tegijaid ja puuduvad toetussüsteemid, et oleks võimalik nii nagu Eestis kulude katteks toetust taotle­da. Prantsusmaal on näiteks metsa­majandamiskava maksumus 70-100 eurot hektari kohta.

TERVIKLIK LAHENDUS

Euroopa metsaomanikud toetavad metsa jätkusuutlikkuse tõendami­sel terviklikku lahendust, mis võtaks arvesse kõiki metsade poolt pakutavaid majanduslikke, sotsiaal­seid ja keskkonnafunktsioone ning ka lisandväärtuseid. Jätkusuutlik­kuse kriteeriumid on osa metsa-strateegiast. Euroopa tasandil tu­leb arvesse võtta sedagi, et riikide metsad ja metsa majandamise võt­ted on vägagi erinevad.

Metsamajandamiskavade ko­hustuslikkuse arenguid jälgivad Brüsselis mitmed organisatsioo­nid, kes maaomanike huve kaitse­vad: Euroopa Metsaomanike Föde­ratsioon (CEPF), Euroopa Põlluma­jandusorganisatsioonid ja Euroo­pa Põllumajandusühistud (Copa Co-geca), Euroopa Maaomanike Ühen­dus (ELO) ja Lõuna-Euroopa Metsa­omanike Ühing (USSE).