Metsa tootlikkust saab mitmekordistada
12.11.2013
ÄRIPÄEV, erileht Metsamajandus, Olavi Udam (metsakonsulent):
Metsamaa viljakuse tõstmisega saab metsa kasvamist kiirendada ja metsa tootlikkust mitmekordistada.
Metsaomanikuks on saadud enamasti talumaa tagastamise käigus ning suurem osa sellest on tänaseks küps mets. Kiirem ülesanne on leida metsaosad, mille vanus ja tervislik seisund on selline, et neid ei ole mõtet enam edasi kasvatada. Need tuleks raiudaja need osad, mida kannatab hoida, jätta kasvama, et saada tulu pikema perioodi jooksul.
Raiutud ala tuleks uuendada või lasta uueneda. Klassikaline metsauuendus maksab ligikaudu 1000-1100 eurot hektari kohta. See hõlmab maapinna ettevalmistust, taimede ostu, nende istutust ja metsa hooldust järgneval kolmel aastal. Puuistikud on küll erineva hinnaga, kuid nende istutustiheduse teeb kulu hektari kohta enam-vähem võrdseks. Näiteks männitaimed maksavad vähem kui kuused, kuid neid istutatakse hektarile 3000-3500, kuuski aga 2000-2500 tükki.
Raiesmik tahab puhata
Noori taimi ei ole soovitatav istutada värskele raiesmikule samal aastal, vaid lasta maal paar-kolm aastat puhata. Nii saab ühtlasi hoiduda ohtlikust kahjurist – männikärsakast. Männikärsakas tuleb värskele raiesmikule, kuid kaks aastat vana raiesmik ei ole talle enam sobiv elupaik ja noorte taimede istutamine on ohutu.
Kui taimed on istutatud, tuleks järgneval kolmel aastal teha istutusjärgset hooldust. Istutusjärgne hooldus tähendab rõhuja lehtpuuvõsa niitmist, et need ei lämmataks taimi. Esimesel aastal tuleb seda teha kaks korda, järgmistel piisab ühest korrast aastas.
Kui metsaomanikul on looduslikult tekkinud metsaga maatükk, siis tuleb tegeleda hooldusega, teha valgustus-ja hooldusraiet.
Suurim oht on torm ja ulukid. Metsaomaniku üks suuremaid ohte on tormikahjustused. See rikub metsa kvaliteedi ja kättesaadavuse. Pärast tormi metsa kokkuostuhinnad langevad.
Teine suur oht tuleneb ulukitest, kes kahjustavad peamiselt keskealiseid metsi ja metsanoorendikke. Nii võib kopratammist alguse saanud üleujutus hävitada terve metsa. Kui tormi vastu ei saa midagi teha, siis ulukikahjustusi on võimalik ära hoida või vähendada.
Mõtle maa viljakuse peale. Metsamaad ostes tasub silmas pidada maa boniteeti ehk viljakust. See näitab, kui palju maa suudab metsa kasvatada. Kogenematu silmaga on seda tihti keeruline hinnata, kuid metsa inventeerimisandmetes on maa boniteet toodud ja metsamajandamise kava on enamasti kõigil metsaomanikel olemas.
I ja II boniteedis, ehk kõrgema viljakusega metsamaal, tasub mõelda kultiveerimise peale. III, IV ja V boniteedis olev maa on mõistlik jätta looduslikule uuenemisele või aidata uuenemisele kaasa. Siin kehtib põhimõte väeta põldu, mis vilja kannab.
Tihtipeale on maa potentsiaalne boniteet kõrgem kui olemasolev ja maaparanduslike võtetega on metsamaa boniteeti võimalik suurendada kuni kolme klassi võrra. Eestis on põhiline metsa kasvu takistav tegur liigniiskus ja seda saab kraavide rajamisega või uuendamisega vähendad. See on suurem töö, mida metsaomanik üksi teha ei saa, koostöös naabritega on see aga tulutoov tegevus.
Lepikud on tihtipeale viljakal maal ja viitavad viljakale mullale. Sageli on tegemist endiste põldudega või karjamaadega. Põlised metsamaad on teistsuguse koosseisuga. See aga ei tähenda, et tänase lepiku asemele ei võiks julgelt kuuski istutada. Kuusik (okaspuumets) toob ikka rohkem sisse, kui lepik.
Metsaomanikul on metsa uuendamise kohustus, mistõttu võiks raie müügi tulust arvestada kohe maha metsa uuendamise kulud. Metsa uuendamist toetatakse riiklikult SA Erametsakeskus kaudu.
Stabiilne tulu
Maa tootmisvõime on see, mida metsamaad ostes silmas peaks pidama. 20aastasest metsast hakkab juba otsast rahalist tulu saama. Kui kiiresti igal konkreetsel maal mets kasvab, sõltub maa boniteedist. Eesti metsade keskmine raievanus on ligikaudu 69 aastat. Okaspuumetsad võivad kaua püsida elujõulised ja hea (rahalise) juurdekasvuga.
Metsakasvatuse üks suur eelis on selle stabiilsus. Head palgimetsa saab alati müüa. Masuaastatel päästis mets palju põllumehi ja kodulaenu võtjaid.
Metsaomanikul on oma metsas tegutsemiseks vabad käed, kitsendused tulevad uuendusraie tegemisel, kus tuleb arvestada metsa vanust, küpsust ja diameetrit. Ka uuendusraielankide suurusele kehtivad seaduslikud kitsendused. Metsamajandamiskava on metsaomanikule abiks ja selle täitmine on soovituslik, mitte kohustuslik.
Tasub teada
Kas peab metsa inventeerima?
Metsamaa suurus, millest alates kehtib inventeerimise nõue, ha
Praegu kehtiv seadus 2
Uus seadus 5
SA Erametsakeskus kompenseerib metsaomanikele inventeerimist kuni 100%.
Vaata veebist
www.eramets.ee
www.erametsaliit.ee
leiad metsaühistute kontaktid. Ühistud aitavad metsade eest igakülgselt hoolt kanda, sõltumata maaomaniku elukohast ja metsa asukohast.
