etsa uuenemine pärast tormi
09.12.2013
POSTIMEES, erileht Maaelu Edendaja: Tugevad tormid on ühed peamised metsa kasvu häirivad faktorid Põhja-Euroopas ning kahjustada saanud metsa edasised arengustsenaariumid võivad olla väga erinevad.
Tormijärgselt mõjutavad metsa uuenemist mitmesugused tegurid, sealhulgas see, kuidas metsa hooldati enne tormikah-justust, kui tugev oli metsa räsinud torm ning samuti tormi käigus tekkinud mikroalad, kirjutab Eesti Maaülikooli doktorant Floortje Vodde oma järgmisel nädalal kaitsmisele tulevas väitekirjas «Tormi-kahjustuste käigus tekkinud mikroalade dünaamika ja häiringujärgne puurinde uuenemine hemiboreaalses segametsas».
Floortje Vodde jälgis enda teadustöös metsa uuenemist kahes erinevas Eesti piirkonnas küpsetes kuuse-lehtpuu segapuistutes, mis olid kannatada saanud 2001. ja 2002. aasta tugevate suvetormidega. Töö keskendus hariliku kuuse (Picea abies (L.) Karst.), aru- ja sookase (Betula pendula Roth.; B. pubescens Ehrh.), sanglepa (Ainus glutinosa (L.) J. Gaertn.) ja hariliku pihlaka (Sorbus aucuparia L.) uuenduse uurimisele.
Autor selgitab, et kui torm paiskab puid pikali ja nende juurestik kerkib pinnasest üles, moodustu-vad juurerakkudest ja -mätastest ning suurte puude lamapuidust mikroalad. Kahes tormikahjustatud paigas läbi viidud kordusmõõtmised näitasid, et tugeva tormikahjustusega aladel on juureaukudes kõige levinumad uuenduspuuliigid aru- ja sookask ning juuremätas-tel on kõige levinum harilik kuusk.
Keskmise kahjustusastmega aladel levib juureaukudes enim sanglepp ning juuremätastel harilik pihlakas. Kõige liigirikkam oli metsauuendus samuti just keskmise kahjustusastmega aladel.
See, kuidas metsa majandati tormikahjustustele eelnenud perioodil, mõjutab ka häiringujärgse koosluse arengut. Häiringujärg-selt koristatud ehk sanitaarraie läbinud metsaaladel oli uuendus kõige arvukam ning sanitaarraie suurendas valgusnõudlike puuliikide osakaalu metsas.
Enne tormikahjustusi läbi viidud harvendusraied ja tormiga maha langenud lamapuidu jätmine häiringualale soosivad liikide uuendust vastavalt nende kohastumuslikele omadustele. Pikemas perspektiivis suurendab tormikahjustustega tekkinud mikroalade olemasolu puurinde liigirikkust, sest erinevatel puuliikidel on erinev nõudlus mikroalade kasvutingimuste osas.
Allikas: Floortje Vodde väitekiri «Tormikahjustuste käigus tekkinud mikroalade dünaamika ja häiringujärgne puurinde uuenemine hemiboreaalses segametsas».
