Metsanduse hea tava lepe teatab ühiskonnale, et metsad on heades kätes
11.06.2013
ÄRIPÄEV (Tööstus), Hardi Tullus (Eesti Metsaseltsi president, Eesti Maaülikooli professor): Aprillikuisel metsanduse visioonikonverentsil allkirjastasid Eestimaa peamised metsade kasvatamise ning puidu varumise ja töötlemisega seotud organisatsioonid ja ettevõtete liidud metsade majandamise hea tava kokkuleppe.
Allkirja andsid Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit ning Eesti Metsa-ja Puidutööstuse Liit. Põhimõtetega nõustumist kinnitasid ka metsahariduse andjad: Eesti Maaülikool, Luua Metsanduskool ning Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Kokkulepe on avatud ja võib loota, et esimesele kuuele liitub nii keskkonna-ja looduskaitsega tegelevaid organisatsioone kui ka teisi metsa ja puiduga seotud asutusi ja ettevõtteid.
Eesti Metsaseltsi egiidi all koostatud dokument pole mitte niivõrd detailne metsas tegutsemise juhend, vaid pigem esimene samm metsandusega seotud põhimõtete korrastamisel ning metsasektori osaliste seisukohtade ühisosa leidmisel ja lahtimõtestamisel.
On ju nii, et riigimetsi majandaval RMK-l on metsanduse hea tava kirja pandud ja tegutsemise aluseks võetud juba aastaid tagasi mitmekümneleheküljelise üksikasjaliku juhisena. Samas koondab näiteks erametsaliit erametsaomanike, kellest osa on metsanduse hea tava enesele lahtimõtestamise alguses. Teised on aga juba paarkümmend aastat oma metsi jätkusuutlikult majandanud ja aabitsatõdedega pole probleeme olnud. Ka igal metsa-ja puidutööstuse ettevõttel on oma spetsiifika ja seetõttu erinev taust hea tava mõistmisel.
Kui arvestada, et kogu metsa-ja puidusektor annab tööd rohkem kui 30 000 inimesele ja erametsaomanike arv läheneb 100 000-le, siis on mõistetav, et metsanduse hea tava fikseerimisel on üldistelt põhimõtetelt üksikasjalikele arusaamadele pikk tee liikuda.
Ühelt poolt tundub metsanduse hea tava määratlemine lihtne. Mets ise kasvab aeglaselt ja ka metsandusega seotud põhimõtted muutuvad aeglaselt. Olulisel kohal on talumehe mõistus ja koolitatud metsameeste teadmised. Eesti metsade pindala ja tagavara on pikka aega pidevalt kasvanud ning praeguseks on jõutud põllu-ja metsamaa mõistliku tasakaaluni. Säilinud on metsade liigirikkus. Eesti metsandus on olnud viimasel poolsajandil jätkusuutlik ning looduskaitse ja metsanduse koostöö hea.
Ent tekivad ka uued teemad ja ühiskonna valupunktid, mida võib lahendada põhimõtteliselt kahel viisil: seadustesse viidavate karmide piirangute või uute ühiste käitumisreeglite omaksvõtmise kaudu.
Justuutestvajadustestlähtudes on hea tava leppesse lisatud põhimõte, et oma metsakinnistul tegutsev metsaomanik peab planeeritavast metsanduslikust tööst, näiteks lageraiest, informeerima ka oma naabreid. Kui mets on juuriidiliselt konkreetse isiku oma, kuulub ta samas demokraatlikul maal ühiskonnale laiemalt ning lahendused peaksid tulema koostöös külakogukonna ja omavalitsusega. Eeltoodu kehtib ka metsateede korrashoiu kohta.
Metsanduse hea tava tunnustamine tähendab paremat metsade majandamise selgitamist kodanikele. Oleme ju kõik omaks võtnud austava suhtumise vandesse puudesse ja vanasse metsa, noort metsa kipume aga lihtsalt võsaks kutsuma. Samas on paratamatu, et kui tahame näha saja-aastaseid puid metsas või pargis ka saja aasta pärast, tuleb need kasvama panna praegu. Noortesse puudesse tuleb suhtuda samasuguse armastuse ja mõistmisega nagu igasse noorde ja tärkavasse elusse.
Ühe eesmärgina näevad metsanduse hea tava leppe koostajad vajadust vähendada metsaseaduse ja metsamajandamise eeskirja liigset koormatust detailsete piirangutega. Et kõik metsas tegutsejad – alates puhkajast ja jahimehest ning lõpetades raiemehega – lähtuksid ühistest väärtushinnangutest, hoiaksid kontakti kogu ühiskonnaga ning selgitaksid kõigile huvitatuile metsanduse olemust, et Eestimaa metsade rikkust kaitsta ja samas neid jätkusuutlikult majandada.
Metsanduse visioonikonverentsil vastu võetud hea tava lepe on eelkõige raamleping ja seega esimene samm, millele peavad järgnema arutelud ja selgitused kõigile, kes metsade kaitse, kasvatamise ja majandamisega seotud on. Samalaadse ühiskonda siduva leppe koostamisega tegelevad ka Euroopa Liit ja ÜRO.
