Metsaomanikest võiksid saada energia tootjad. Võsa ahju!
30.01.2014
ÄRIPÄEV, Kristina Traks:
Paljud metsaomanikud murravad pead, mida peale hakata metsa raiumisel tekkivate raiejäätmete ning väheväärtuslike metsadega, kust palki ei saa. Nüüd on metsandusringkondades ringlemas idee, et metsaomanikud võiksid ühiselt moodustada selle pidevalt taastuva ressursi parimaks ärakasutamiseks ener-giaühistud.
Hakkpuidu valmistamise näol on turg olemas nii võsale kui ka kõigele, mis puude raiumisest üle jääb – ehk oksad ja ladvad. Samas valmistab metsaomanikele endiselt peavalu, et see turg on oluliselt väiksem, kui metsade potentsiaal võimaldab ning on jaotunud üle Eesti ebaühtlaselt. Sarnaselt kraavipervede puhastamisel saadud materjalile tuleb ka raiejäätmed metsast ära koristada, kuid seni on nõudlus nende järele ja seetõttu ka hind madal, koristustööd seevastu aga kallid. Nii juhtubki, et väärtuslik taastuvenergeetika tooraine jääb metsa alla vedelema.
Läänemaa metsaühistu tegevjuht Mikk Link ütleb, et tegemist on rakendamata puiduressursiga, mida peab hakkama kindlasti kasutama, seda enam, et see materjal moodustab lausa neljandiku metsa mahust. “Kohtun iga päev metsaomanikega, kes tahavad oma metsa maha müüa. Jutuajamise käigus aga selgub, et tegemist on väheväärtusliku võsametsaga, millega nagu õieti teha polegi midagi,” räägib Link. “Täna on metsaomanikul pea võimatu mõne katlamajaga otselepingut teha, sest reeglina on ühe omaniku kogused liiga väikesed, kuid soojatootja ootab püsivat varustamist. Nii ongi metsaomanikud hakanud mõtlema selle peale, et aeg oleks seljad kokku panna, et teha otselepingud soojatarbijatega. Mida vähem on selles ahelas lülisid, seda tulusam on ettevõtmine.”
Link viitab mõnedes Euroopa Liidu riikides metsaomanike energiaühistutele makstavatele toetustele. “Idee järgi võiksid metsaomanikud kusagil väiksemas vallas ju algusest lõpuni ise sooja tootmisega tegeleda ning seda ise ka tarbijatele müüa,” ütleb ta. “Seda muret, et ressurss lõpeks, ei teki meil küll niipea.”
SA Erametsakeskus arendusnõunik Indrek Jakobson ütleb, et eesmärk on ärgitada metsaomanikke majandama ka seni kasutamatajäänud metsi nagu üleseisnud hall-lepikud, haavikud jne. “Need on metsad, kust palki ei saa ja sellepärast pole omanikel motivatsiooni nendega tegeleda. Samas energiatootmiseks oleks seda tüüpi metsad just sobilikud,” ütleb Jakobson.
Erametsakeskus plaanib alustada puiduenergeetika teemaliste koolitustega, mis on mõeldud just aktiivsematele metsaomanikele, konsulentidele ja metsaühistute juhtidele.
Puitu võiks Jakobsoni sõnul energia tootmisel senisest palju enam kasutada. “Meil on ressurssi palju rohkem, kui seda praegu kasutatakse ning tarbimine on ka ebaühtlane,” sõnab ta. Eestis on praegu üle 100 katlamaja, mis töötavad puiduhakkel, kuid Jakobsoni sõnul leidub veel küllalt katlamaju, mis võiksid sellele energiaallikale üle minna, kui selleks vaid õiged stiimulid tekivad. Samuti näeb ta potentsiaali pelletitootmise mahu kasvuks, sest pelletid on hea ekspordiartikkel ning nende kogutoodangust läheb üle 90 protsendi müüki välismaale.
Tasub teada
Traditsioonidega kütteliik
Raiejäätmete kasutamine energia tootmiseks pole sugugi uus leiutis, vaid Rootsi eestvedamisel hakati neid kütteks kasutama juba 1970ndate lõpust. Edaspidi on selle kütteliigi populaarsus vaid kasvanud. Hakkpuit on keskkonnasõbralik ja konkurentsitult odavaim kütus. Selle kasutamisest võidavad nii energia tarbija kui ka metsa omanik.
