Metsaomaniku ökokonto ja metsakalmistud
29.11.2013
MAALEHT (Metsaleht), Triin Suur/Priit Jõeäär:
Kuidas Saksamaa metsaomanikud metsa-toetusi kasutavad.
Proforest II projekti raames olime kolmenädalasel tööpraktikal Saksamaal Bad Segebergis Schleswig-Holsteini liidumaa põllumajandus-kaubanduskoja metsaosakonnas. Selle asutuse (saksa keeles Landwirtschaftskammer, LWK) metsaosakond on ülesannete poolest väga sarnane meie Erametsakeskusega.
Praktika eesmärk oli aru saada sealse piirkonna erametsanduse toimimisest.
Siht on suurem metsapind
Schleswig-Holstein on Saksamaa kõige põhjapoolsem liidumaa. Selle pindala on ligi 16 000 km2, millest metsa 10%. Metsanduse prioriteet on metsa juurde kasvatada. Seda püütakse teha looduslähedaselt ja jätkusuutlikult, pidades silmas võimalikke kliimamuutusi. Istutatakse peamiselt lehtpuid – pööki ja tamme. Okaspuumetsad kujundatakse ümber segametsadeks.
Schleswig-Holsteinis saavad metsaomanikud toetust põllumaa ja muu maa metsastamiseks ning okaspuumetsa ümberkujundamiseks segamet-saks. Toetatakse ka metsateede korrastamist. Metsastamisel toetatakse nii seemnete kui taimede ostmist, külvamist ja istutamist kui ka kultuuri hooldamist ja täiendamist. Toetuse suurus oleneb okaspuude osakaalust kultuuris. Mida vähem on okaspuid, seda suurem on toetus.
Erinevalt Eesti metsandus-toetustest pole liidumaa määruses nimetatud toetuse maksimaalseid suurusi. Taotlus esitatakse summadeta. Seejärel läheb LWK metsakonsulent kohapeale ja hindab, kui palju võiks konkreetsele alale taimi istutada või külvata, mis töid oleks vaja teha ja kui palju tööd maksma võiks minna. Nii selgub toetuse summa, mida ollakse nõus metsaomanikule maksma. Kui metsaomanik ka on summaga nõus, on tal töö tegemiseks üks aasta. Pärast seda vaatab konsulent tööd üle ja makstakse toetus.
Metsaühistutele makstakse toetust investeeringuteks (metsamasinate soetamine, laoplatside rajamine), arendustegevuseks (logistika planeerimine, arengukavad) ja ühistu juhtimiseks (personali- ja reisikulud, kontorisead-med, kindlustus, väljaõpe). Toetust saavad ühistud, mille liikmete omandis on vähemalt 1000 ha metsa, ja kus puitu müüakse vähemalt 2 tm ühistuliikmete metsamaa hektari kohta. Neid tingimusi suudavad täita vähem kui pooled liidumaa metsaühistutest. Ühistutega on samas liitunud umbes 60% omanikest.
Erinevalt Eestist nõustavad Saksamaal metsaomanikke konsulendid, kes on LWK palgal. Igal konsulendil on oma kindel piirkond. Nõustamine on metsaomanikule tasuta, aga kui konsulent teeb lisaks nõustamisele veel midagi, siis selle eest peab metsaomanik maksma. Lisaks LWK konsulentidele nõustavad metsaomanikke ka eranõustajad, kuid seda ei toetata.
Lisaks metsandustoetuste vahendamisele ja omanike nõustamisele tegeleb LWK veel mitme põneva teenuse korraldamisega. Saksamaal on selline seadus, et kui näiteks ehitustegevusega kusagil loodust kahjustatakse, tuleb mõnes teises kohas see heastada. Et ka eraomanikud saaksid süsteemis osaleda, on loodud neile võimalus moodustada nn ökokonto. Objektiks võib olla näiteks mõni tiik konnadele, soodne pesit-suspaik lindudele vms. Iga selline ala maksab teatud arv öko-punkte. Kui omanik on ala valmis teinud, saab ta selle väärtuses ökopunktid maha müüa kellelegi, kes peab loodusele tekitatud kahju heastama.
Teistlaadi kombed
Paljud metsaomanikud on leidnud, et nad ei taha oma metsa majandada ja teenivad tulu hoopis sellega, et müüvad metsas matmiskohti. Sellisel juhul on kogu majandustegevus metsas keelatud. Inimene saab osta endale ühe koha ümber ühe puu, kus kokku on kaksteist kohta, või osta terve puu 99 aastaks. Koha hind on alates 300 eurost.
Praktika oli väga huvitav. Kindlasti saab võrdluseks väita, et Eesti erametsanduse toetuste süsteem ja metsanduslik tugisüsteem on heas seisus. Erinevusi sakslaste süsteemiga loomulikult on, kuid need on ka põhjendatavad. Eesti pindalast moodustab metsamaa ju 50%, metsa majandatakse rohkem, toetusi taotletakse rohkem jne.
Triin Suur
Priit Jõeäär
Erametsakeskuse töötajad
