Metsaraie maht on realistlik
21.03.2014
ÄRIPÄEV, Indrek Laas (keskkonnaministeerium):
Metsanduse arengukava koostamisel arvutati võimalikud puidukasutuse mahud kolme stsenaariumi põhjal: aktiivne, mõõdukas ja vähenev puidukasutus. Mõõdukas puidukasutus näeb ette, et aastas raiutakse Eestis 12–15 miljonit tihumeetrit puitu.
Selline kogus põhineb realistlikel eeldustel, et kehtivad sarnased küpsuskriteeriumid, range kaitse all olevaid metsi on 10% metsamaa pindalast, keskkonnakaitseliste piirangutega metsades on puidukasutuse määr hinnanguliselt 50% majandusmetsade kasutusmäärast ning kolmandikku jätkuvalt riigi omandisse kuuluvast metsamaast ei majandata. Eraldi arvutused tehti majandusmetsade ja majanduspiirangutega metsade kohta. Lisaks leiti puidukogus, mida on võimalik saada harvendusraietest.
Pole kohustust raiuda. Arengukavas kajastatud puidukasutuse prognoos ei kehtesta kohustuslikku raiemahtu ega ole ligi 97 000 metsaomanikule kohustuslik, vaid näitab, milline on praegu ja lähematel kümnenditel metsade mõistlik kasutuspotentsiaal.
Kui Eesti metsade vanuselist jaotust kujutada sarnaselt rahvastikupüramiidiga, vaataks sealt vastu kukeseen – vähe nooremaid metsi ning palju küpseid ja valmivaid metsi. See on kümnenditepikkuse metsade alamajandamise tulemus.
Metsa juurdekasvu võib kujutleda klassikalise liumäe kujulisena. Järsk juurdekasvu suurenemine toimub okaspuudel 30–40 eluaastani ning seejärel algab lauge laskumine. Eesti männikute keskmine vanus on 72 aastat ning kuusikute keskmine vanus 57 aastat, mis läheneb kehtivale raieküpsuse eale.
Tagavara väheneb. Metsade tagavara ajutine vähenemine on küpset metsa raiudes ja puitu kasutades paratamatu. Vanade metsade asendamine noortega ei sea ohtu metsade üldist süsinikusidumise võimet, sest nooremate metsade kiirem juurdekasv kompenseerib kuhjaga vanemate suurema tagavara ja väikese juurdekasvu. Metsade hinnanguline puidu juurdekasv on samas suurusjärgus arengukavas esitatud soovitusliku puidukasutuse mahuga.
Metsi uuendades, kasvatades ja kasutades saame pidevalt kasutusse taastuvat loodusvara puitu, milles kasvamise käigus seotakse suur osa Eesti teistes sektorites tekkivast CO2-heitest.
