Metsas on lõikamata potentsiaali. Seadista oma metsakombain optimaalseks

30.01.2014

ÄRIPÄEV, Tauri Kakko, MSc metsatööstuse erialal, INTRAC Eesti AS müügijuht ja John Deere’i esindaja Eestis:

Iga masin vajab hooldust, eri­ti kallis metsatehnika, mil­le iga töötunni tootlikkus on kõrges hinnas. Kui keskmi­selt teevad metsamasinad Eu­roopas aastas 2000-3000 töö­tundi, siis Eestis ja meie lõuna­naabrite juures sõltuvalt töö­korraldusest ja vahetuste ar­vust on tavaline isegi kaks korda suurem töötundide arv aastas. Mitte üheski teises rii­gis ei tee metsamasinad aas­tas nii palju töötunde, seetõt­tu on nende oskuspärane ka­sutamine ja häälestamine siin eriti oluline.

Masinaomanike ootused masina tootlikkusele on äär­miselt kõrged, sest metsa üles­töötamise hinnad on tiheda konkurentsi surve all aastate jooksul pigem langenud kui tõusnud vaatamata palga, kü­tuse ja muude kulude kasvule. Erasektori töödel on olukord rohkem sõltuvuses aastaajast (loe: hea või halb suusailm) ja hetke puiduhindadest tulene­vast pakkumise-nõudluse suh­test, kuid trend on selgelt näh­tav riigihangete töövõtupakkumiselt. Sestap on üha krii­tilisem efektiivsuse iga nüan­siga tegelemine.

Tugi esindusest. Lisaks tava­pärasele hoolduse ja remondi-toele on üha olulisem masina kasutuskoolitus ja täppishäälestamine. Paratamatult iga masin töötades kulub ja mõ­ni komponent puruneb, mis­läbi tehniline seisukord muu­tub ja masin vajaks tootlikku­se tipptasemel hoidmiseks re­gulaarset monitoorimist ja häälestamist.

Sama kehtib erinevates tingimustes ja aastaaegadel töötamisel. Vajalikul tasemel oskuseid kõigilt masina operaatoreilt nõuda oleks liiast, eeldaks väga põhjalikku ma­sina tundmist ja töökoge­must, siin pakub tuge amet­lik esindus.

Tulevikus hõlbustab tööd uutel masinateljuba standard­varustuses olev kaugside, mis võimaldab masina juurde mi­nemata seisukorra monitoorimist tööoperatsioonide põhi­selt, vigade tuvastamist, tark­varast tulenevate vigade likvi­deerimist ja seadistamist.

Kuid siiski täppishäälestamiseks jääb endiselt vajali­kuks masina reaalne seadis­tamine konkreetsetes töötingimustes. Täna paljud masinaomanikud veel ei teadvus­ta, kui suur potentsiaal nen­de masinates võib olla kasu­tamata.

Pidev hooldus. Efektiivsus ajaühikus ei ole aga ainuüksi kasumlikkust tagav tegur, ma­sin peab ka töökorras püsima.

Kuigi Baltikumis on suh­teliselt tasane ja nn lihtsaks peetav maastik võrreldes näi­teks mägise pinnaga, on ka siin omad väljakutsed. Pinnas on väga pehme ja suures osas mudane, mistõttu on remonti­dest tuleneva seisuaja vältimi­seks igapäevane hooldus äär­miselt oluline.

Pidevalt mudas sõites on oluline masinat tihemini pu­hastadaja määrida ning kont­rollida õlide seisukorda masi­na sildades – lihtne tõde, aga jätkuvalt teadmatusest või vä­hesest motivatsioonist tingi­tult suur probleem.

Seega tuleb tõdeda, et kui­gi tehnika areneb järjest nu­tikamaks, on täna tootlikku­se tagamisel jämedam ots jät­kuvalt operaatori kätes, õige­mini peas.

Masinaesindajana kooli­tusel alustatakse iga masina­ga kaasas käivast elementaar­sest: hooldamine, juhtsüstee-mid, ja tööfunktsioonid; aga ka masinaomaniku soovi kor­ral operaatoripõhine täien­duskoolitus töövõtete ja -aja pildistamise analüüsi kaudu.

Areng on positiivne. Kõlab ilusalt, kuid kahjuks on reaal­sus proosalisem, sest valdav osa operaatoreid on algtead­mised ja töövõtted ise õppi­nud, mistõttu nende koolita­mine on indiviidist sõltuv, mõ­ne puhul pea võimatu.

Vastava baashariduse eden­damisega on Luua Metsanduskoolis entusiastlikult tegele­tud 15 aastat, kuid heal tase­mel koolitatute arve on jät­kuvalt tugevalt alla nõudluse. Peamised probleemid on koo­lituse kallidus, kvaliteet ning õpilaste valik, kuigi tööturul on amet nõutud ja väga hästi tasutud. Siiski võib tõdeda, et vaatamata visale edenemisele on areng positiivne.

Tasub teada

Häälestame metsatehnikat

Mida kujutab endast metsalangetustraktori häälestuspäev ja täppishäälesta-tuna hoidmine?

I. Enne häälestuspäeva analüüsitakse varasema perioodi toodangut ja masina and­meid, et hinnata masina seisukorda, tootlikkust ja seadistusvajadust.

2.Häälestuspäeval kontrollitak­se masina reaal­set seisukorra, parameetriteid, töösurveid ja sea­deid ning kontrollitakse mõõtmistäpsust masina juures. Järgneb vajadus-põhine mõõtmistäpsuse kalibreerimine, survete ja parameetrite seadistami­ne, võttes arvesse nii toot­likkuse kui ka ühtlasi kütu­sekulu efektiivsuse saavu­tamist. Järgneb test ja kiir­analüüs toimunud muu­tustele, vajadusel tehakse uus häälestus.

3. Pärast häälestuspäeva tehakse ette panekud re­mondiks, kui on vaja, ja põhjalikum analüüs pärast pikemat perioodi (nädal-paar) ning vajadusel täien­dav häälestamine.

4. Kuna masina sea­ded paratama­tult pidevalt muu­tuvad seoses kulumise ja tehniliste tõrgetega, siis tasub monitoorida ja va­jadusel seadistada regu­laarselt (ideaalis vähemalt korra kvartalis), kuid mi­nimaalselt 1-2 korda aas­tas sõltuvalt töötundidest, soovitavalt talvise ja su­vise hooaja algul selliselt, et saada hooaega iseloo­mustavaid andmeid.