Metsaseaduse muudatused lihtsustavad omaniku jaoks metsamajandamist

13.11.2013

ÄRIPÄEV (erileht), Tanel Denks (Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist):

Tuleva aasta alguses jõustu­vad metsaseaduse muuda­tused, mille peamine ees­märk on teha metsaomaniku­le metsa majandamine liht­samaks. Muudatuste tegemisel on aluseks võetud põhiliselt Eesti metsanduse aren­gukava aastani 2020, kuid hulgaliselt on ettepanekuid teinud ka erinevad huvigru­pid – nii erametsaomanike esindusorganisatsioon kui ka riigimetsa majandaja, met­satööstus ning keskkonnaorganisatsioonid, samuti metsateaduse esindajad.

Olulisemad muudatused puudutavad just nimelt metsa majandamist – metsa­omanik saab tulevikus talveks vajamineva küttepuu raiuda oma metsast liigse paberi­majanduseta, samuti ei ole väiksema met­saomandi puhul vajalik enam metsa inven­teerimine – kuni 5 hektari suuruse kinnis­tu omanikud ei pea inventeerimisandmeid enam esitama.

Metsaomanikud, kellel on inventeerimisandmed olemas, saavad enne raiuma minekut metsateatise esitada lihtsustatud korras. Metsateatist ei pea enam esitama keskkonnaametile ning ootama vastust, vaid teatise saab esitada otse metsaregistrisse ning seejärel kohe metsa minna. Metsateatise esitamise kohustus säilib juhul, kui ühe kinnisasja kohta soovitakse raiuda rohkem kui 20 tihumeetrit puitu aastas. Kuni 20 tihumeetrit võib raiuda iga metsaomanik ilma, et peaks metsateatise esita­ma. Seni on lisapiiranguks, et tohib raiuda kolm tihumeetrit hektari kohta.

Kaob raie pindalapiirang. Kõiki metsaomanikke puudutab muudatus, mille jär­gi saab edaspidi metsa uuendada vasta­valt looduslikele piiridele. Praegu on suu­remate lageraielankide puhul laiusepiiriks 100 meetrit ning seetõttu ei ole suuremaid eraldisi võimalik ühekorraga raiuda, vaid tuleb mingi serv püsti jätta, mis tihtipeale jääb tuultele avatuks, rääkimata majanduslikust tasuvusest. Samuti suurendab sel­line käitumine järjest eraldiste arvu ning soodustab metsa killustumist. See aga teeb edasise metsamajandamise keerulisemaks. Edaspidi võib raie teha korraga kogu eral­disel, sõltumata selle suurusest. Endiselt jääb pindalapiirang kehtima lankidele, mis koosnevad mitmest eraldisest.

Teine kõiki metsaomanikke puudutav muudatus annab võimaluse raiuda sega­puistud õigemas vanuses. Kui praegu on igale puuliigile määratud erinev küpsusvanus ja iga konkreetse puistu võib raiuda siis, kui on täis selles kõige suurema osa­kaaluga puuliigi küpsusvanus, siis edaspi­di arvestatakse kõiki puuliike ning leitakse keskmine küpsusvanus. Muudatus peaks vähendama ka praegu ette tulevat and­metega manipuleerimise võimalust. Seda saab praegu juhtuda olukorras, kus puis­tu koosseisus on üheealised puuliigid pea­aegu võrdse osakaaluga, näiteks 60aastane kuusk ja kask. Praeguse seaduse järgi eri­neb puistute küpsusvanus olenevalt sellest, kas kümme protsenti rohkem on kuus­ke või kaske, 20 aastat. Koosseisu järgi kaa­lutud küpsusvanuste kasutamisel erineb küpsusvanus ainult kaks aastat. Keskmi­selt selle muudatusega raievanused ei ala­ne ega tõuse.

Toetuste kasutamisele rangem kont­roll. Erametsandus vajab riigi tuge, et meil oleks toimivad metsaühistud ning met­saomanikele tagatud vajalik nõustamine, koolitused loodushoidlike metsamajandamisvõtete kasutamiseks ja toetused metsa-hooldustöödele. Ent neid toetusi tuleb ka­sutada otstarbeliselt. Riik saab suuremad õigused kontrollida toetuste sihipärast kasutamist ning teatud juhtudel saadud toe­tus saajalt tagasi nõuda. Juhul, kui tuvasta­takse pettus või tahtlik valeandmete esita­mine toetuse saamise eesmärgil, võidakse keelduda toetuse maksmisest tulevikus.

Probleemiks on olnud metsateede lõh­kumine. Edaspidi on metsaomanik ko­hustatud jälgima, et metsa ülestöötaja pa­neks lageraie tegemise ajaks langil nähta­vale kohale info raie tegija kohta. See nõue peaks distsiplineerima lohakamaid raiu­jaid ning annab võimaluse korralikele te­gijatele ennast reklaamida. Selliseid raiu­jaid, kes teevad oma töö korralikult, soovi­vad ehk naabridki oma metsa toimetama.

Seega üldiselt peaks metsaomanike, eri­ti väikemetsaomanike elu metsa majanda­misel minema lihtsamaks, piirangud sel­gemaks ning mõistlikumaks.

Seaduse eelnõu on jõudnud riigikogus­se ning läbinud edukalt esimese lugemi­se ja 7. novembril ka teise lugemise. Sea­duse kolmas lugemine toimub riigikogus 20. novembril.