Metsastrateegia arutelu Brüsselis on kasvatanud huvi metsanduse vastu

07.01.2014

SIRLI JAKOBSON, CEPF (Brüssel):

Erametsakeskuse projektispetsialist Sirli Jakobson on olnud juba kaks kuud praktikal CEPFi juures Brüsselis ning vaatab tagasi novembri- ja detsembrikuu olulisematele metsandussündmustele.

NOVEMBER
Uus suundumus: puidu hierarhiline kasutamine

Euroopa Liidu institutsioonides on taastuvenergia ja taastuvenergia direktiivi tõlgendamise kõnelustesse lisandunud uus teema: kohustus töötlemata puitu kasutada teatud järjekorras – puidu mitmeastmeline või hierarhiline kasutamine (inglise keeles cascading use).  Mitmeastmelise kasutamise printsiibi järgi tuleks puitu kasutada järgmises eelistuses: puidust valmistatud tooted, uuesti kasutamine, ümbertöötlemine, bioenergia ja disponeerimine.
Ressursside kasutamise efektiivsus on kindlasti põhimõte, mida kõik toetavad. CEPI (Euroopa Paberitööstuste Könfedarstiooni) andmetel loob puidusektor seitse korda rohkem töökohti ja viis korda rohkem lisandväärtust võrreldes energia tootmisega töötlemata puidust. Toormaterjali kasutatakse toodete valmistamiseks, paberit taaskasutatakse paberi- ja tselluloositehastes ning alles siis toodetakse ülejäänust energiat.
Ometigi on organisatsioone (nende hulgas ka Euroopa Metsaomanike Konföderatsioon), kes ütlevad, et selline kohustus ei tohiks olla õiguslikult siduv, sest nõude praktikas rakendamine on küsitav. Millised saavad olema seda tagavad õigusaktid, kontrollimehhanismid ning vajadusel sanktsioonid? Kas kohustuslik (ja tõendatud) puidu mitmeastmeline kasutamine edendab puidusektori konkurentsivõimet ja puidu säästvat kasutamist?
Metsaressursse ja nende arenguid, tööstuse võimalusi, puiduturgu ning energia tootmist arvesse võttes on EL-i riigid, sealhulgas ka piirkonnad riikide siseselt, vägagi erinevad. Ühtse kriteeriumi alusel „asjakohase“ puidu kasutamise määramine läheks vastuollu turumajanduse põhimõtetega. Puit on oluline taastuv energia, kohaliku tarnega ja kliimasõbralik ressurss, millel on tähtis roll kasvuhoonegaaside ning fossiilsete kütuste kasutamise vähendamisel. Debatid sellel teemal kindlasti jätkuvad.

Õiguslikult siduva üleeuroopalise lepingu protsess tammub tupikus

Novembri alguses jätkus Euroopa metsade konventsiooni arutelu neljas istungjärg Genfis. Arutelude eesmärgiks on jõuda õiguslikult siduva lepinguni asjaosaliste riikide vahel (Legally Binding Agreement – LBA), mis tagaks metsade kaitse ja jätkusuutlikku majandamise. Kokkulepe hõlmaks 46 riiki Euroopa maailmajaost, sealhulgas Venemaad ja on avatud ratifitseerimiseks ka riikidele väljastpoolt.
Kuigi eelnevalt on kõik olulised küsimused lepingu kavandis jõudnud konstruktiivse lahenduseni, siis endiselt ei jõutud läbirääkimistega eduka lõpuni. Peamiseks vaidluskohaks on konventsiooni sekretariaadi valimise küsimus ja institutsionaalne korraldus. EL poodab ühise sekretariaadi loomist ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) eestvedamisel koos ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) ja ÜRO Keskkonnaprogrammiga (UNEP), kuid Venemaa, keda toetavad lisaks

Šveitsile ja Ukrainale veel mõned riigid, soovivad juhtkonda ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni. Tõenäoliselt esitatakse eelnõu erakorralisele ministrite konverentsile ja seeläbi proovitakse leida lahend tekkinud olukorrale. Nii liigub protsess vähemalt edasi ja kindlasti ei saa lugeda tehtud tööd läbikukkunuks.

Euroopa Metsastrateegia on võetud Euroopa Parlamendis arutelule

20. septembril avaldatud EL-i uus metsastrateegia on esitatud Euroopa Parlamendile ja Euroopa Nõukogule. Euroopa Parlamendis hakkab strateegiaga tegelema põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon. Raportööriks valiti Elisabeth Köstiger, kes on parlamendisaadik Austriast. Järgmised sammud ja strateegia rakendamine sõltuvad liikmesriikide arvamustest läbi esinduste EL-i insitutsioonides. Eksperthinnagut strateegiale on küsitud nii Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt kui ka Regioonide Komiteelt.
Leedu kui EL-i eesistuja on teatanud, et nõukogu kohtus 30. oktoobril metsastrateegia üksikasjalikuks aruteluks ja järeldused esitatakse selle aasta lõpus. Viimase info järgi soovib parlament starteegiaga tegeleda veel enne valimisi.

DETSEMBER

Arutlelud metsastrateegia ümber

Vaadates tagasi Brüsseli eelmisele poolaastale, on metsandus saanud palju tähelepanu. Selle põhjuseks on kindlasti olnud  septembris avaldatud Euroopa Metsandusstrateegia. Uue metsastrateegiaga seonduvatel teemadel on kokku saanud mitmed töörühmad ja korraldatud seminare, seal hulgas näiteks jätkusuutlikkuse kriteeriumide ja puidu hierarhilise kasutamise arutamiseks. Aktiivsed ei ole mitte ainult huvigruppide esindajad. Ka parlamendiliikmete ning erinevate lobistide huvi metsanduse vastu on kasvanud.
Parlamendi ametliku ajakirja detsembrikuu kaanel oli Euroopa Komisjoni põllumajandus- ja maaelu arengu volinik  Dacian Cioloș. Volinik rõhutas, et metsad on tähtsad rikkuse allikad, aga seda ainult siis, kui nad on korralikult majandatud. Kolmandik ajakirjast Parlament oli pühendatud metsandusele, uuele strateegiale; enda tutvustamiseks ja strateegiale tagasiside andmiseks said oma leheküljed ka metsandusega seotud organisatsioonid.
Metsastrateegia on kõikides ringkondades väga oodatud, kuid tekitab uusi küsimusi. Leidub neidki, kes strateegiat kui instrumenti nõrgaks peavad. WWFi esindaja sõnul ei oma strateegia ei võimu ega õiguslikku jõudu, see ei ole õiguslikult siduv ning tulemused sõltuvad vaid  liikmesriikide tahtest strateegiat täide viia. Eriarvamused näiteks strateegias välja toodud jätkusuutlikkuse kriteeriumite üle aga jätkuvad ja nii lobistidel kui ka poliitikutel on võimalik korraldada palju töötubasid ja kokkusaamisi.
Parlament ei anna aga metsastrateegiale hinnangut enne perioodi lõppu. Kui rahva poolt valitud uus parlament kokku tuleb ja komiteed alustavad uuesti oma tööga, siis raportööriks valitud parlamendi saadik Köstinger – eeldusel, et ta tagasi valitakse – toob eelnõu uuesti arutellu. Seega ei juhtu metsastrateegiaga enne sügist Euroopa Parlamendi tasemel  midagi. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostab praegu arvamust uue metsastrateegia kohta, kuhu on eksperdina kaasatud ka Euroopa Metsaomanike Konföderatsiooni esindaja.

Hetkeolukord ILUC eelnõus

Nõukojas ei jõudnud kõnelused kaudse maakasutuse ehk ILUC direktiivi üle ühisele platvormile. Kaudse maakasutuse muutused biokütuste mõjul, mida teatakse ka kui ILUC,  käsitleb tahtmatuid tagajärgi süsinikdioksiidi heitekoguste suurenemisel tulenevalt maakasutuse muutustest, mis on ajendatud põllumajandusmaade laienemisest etanooli saamiseks või biodiislite tootmiseks ja seega üha suuremast biokütuste nõudlusest üle maailma. ILUC eelnõu on tekitanud metsaomanikes ärevust, kuna ettepanekutes oli näiteks eesmärk jätta puit välja jätkusuutliku energia ja ressursside nimekirjast ning katse kehtestada kohustuslik jätkusuutlikkuse tõendamine eraomandi tasemel.
Euroopa Metsaomanike Konföderatsiooni andmetel ei ole arutelu keskendunud puidu kasutusele, vaid rohkem just esimese generatsiooni biokütuste (biokütused, mis on valmistatud suhkrust, tärklisest või taimeõlist) ülemmäära kehtestamisele ja arvestamisele.  Siiamaani on nõukogu arvamus olnud, et teatud puidu biomassi, sealhulgas lõikejääkide ja väikse diameetriga puidu, kasutamist biokütuseks tuleks edendada.
Kokkuleppele mittejõudmine lükkab protsessi valimiste järgsele ajale, kuna nii nõukogu kui ka parlament pole jõudnud sisemiselt ühistele arusaamadele, et alustada läbirääkimisi.  See viivitus aga põhjustab investorites jätkuvalt  ebakindlust. Eelmised ja praegused eesistujamaad, Iirimaa ja Leedu, on aktiivselt otsinud kompromisse.  Järgmisena on Kreeka kord otsustada, kuidas ILUC direktiiviga edasi liikuda.