Mõistlik on ikka koos ja õigel ajal

RAPLAMAA SÕNUMID:
Rapla- ja Pärnumaa enamik piirkondi on hetkel hakanud justkui tulevase raudteega (olgu ta siis kiir- või kaubatee) enam-vähem leppima, aga Harjumaal ja Harju piiri äärde jäävas Kohilas möllavad kired edasi.

Viimase aja suuremad vaidlused puudutavad plaanides olevat Nabala kaitseala. Tallinnas ja Harjumaal koduoma-nikke esindav Omanike Keskliit on kaitseala loomise üldse kahtluse alla seadnud. Liidu volikogu esimehe Anto Rauka­se sõnul on tegemist hoopis looduslikult väheväärtusliku piirkonnaga. Ta on teinud ettepaneku kaitseala menetle­mine peatada, et teha täiendav asjatundlik kompleksne ja tasakaalukas ekspertiis, mis arvestaks lisaks fauna ja floora kaitsele ka piirkonna majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid.

Nagu tänasest lehest lugeda võime, pole Nabala kaitsealale kavandatud piirangutega rahul ka Eesti Metsaselts.

Selle taustal on täiesti mõistetav Kohila valla seisukoht, milles oodatakse riigilt võrdset kohtlemist, viidates, et Kohila alevi ümbrus on tegelikult ju Nabalasse kavandatava kaitsealaga sama loodusväärtuslik ning trassi läbiviimine Kohila alevist tähendaks, et otsustajad pole absoluutselt ar­vesse võtnud ühe elujõulise paikkonna tulevikku mõjutada võivaid majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi.

Siinkohal võiks ilmselt nõustuda ka Kohila vallavanema Heiki Hepneriga, kui ta ütleb, et vahel tundub, justkui lõppeks Eesti riik Harjumaa piiriga – poliitikuid ja minis­teeriume näib tõesti rohkem huvitavat see, kuidas pealinn ja tema lähitagamaa ühe või teise projektiga lepivad.

Ja ometi. Kui peaaegu täpselt aasta tagasi Kehtna valla Valtu-Nurme külaplatsil alustati rahvakoosolekutega, mis viisid mõne kuuga MTÜ ARB (Avalikult Rail Balticust) sünnini, ja siis, kui neli Raplamaa valda (Järvakandi, Kehtna, Raikküla, Märjamaa) rahvaaruteludest tuld saanutena tulevast raudteetrassi puudutavates küsimustes ühist seisukohta otsisid, jäid kaks suuremat (Rapla ja Ko­hila) kõrgilt kõrvale. Nõnda jäi ka Raplamaad kui tervikut rahuldav valik tegemata – Raplamaa Omavalitsuste Liidus heakskiitu leidnud trass ju Kohila piirkonnale ei sobi.

Nüüd, kus äkki ka Tallinn ja Harju on ärganud, võibki juhtuda, et Kohila on oma probleemidega üksinda ja vaevalt julgeb keegi prognoosida, kuidas see üksijäämine kõiki seniseid kokkuleppeid mõjutada võib.

0Shares