Nabala arutelu kulges vaidluste saatel

08.08.2014

RAPLAMAA SÕNUMID, Vivika Veski:
Nabala looduskait­seala moodustamise avalik arutelu tõi Oru külakeskuse saali rahvast täis, kuume­mateks teemadeks kujunesid metsade kaitse ja kaevandami­ne.

„Kui me päevakorda ei jätka, peame kahjuks selle koosoleku ära lõpetama, kui me ei suuda siin arutada,” ütleb keskkonnaameti nõunik Roland Müür, kui tema modereeritav arutelu taas kord va­baks vaidluseks on paisumas. Koosolekut peetakse 30. juulil loodava kaitseala vahetus naabruses, Kose vallas asuvas Oru külakeskuses.

Käsil on metsamajandamise päevakorrapunkt.

„Tänapäeval tähendab metsamajandamine metsa kui elupaiga ärahävitamist,” lau­sub Nabala piirkonnas mitu aastakümmet loodusvaatlusi teinud Arne Kivistik. „Kus on kunagised suured metsaalad, on praegu raiesmikud, kus on vot niisugused vaod sees (laiutab näidates käsi). See on väljaveost. Ma oleksin täiesti nõus nende metsameestega, nende vastuvaidlejatega juhul, kui nad oleksid suutelised kooskõlastama raietingimused ja raieaja ja väljaveotehnika.”

Nabala looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu ütleb, et kaitseala piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja, see tähendab keskkonnaameti nõusolekul lageraie langi pind­alaga kuni kaks hektarit ja turberaie pindalaga kuni viis hektarit. Sihtkaitsevööndis on majandustegevus keelatud.

Metsaomanikud toovad väl­ja, millega nad kaitse-eeskirja eelnõus rahul pole. Näiteks puidu kokku- ja väljaveo kee­luga külmumata pinnaselt.

„Oli mitu talve järjest, kus maapind ei külmunudki,” põhjendab metsaomanik Aivo Mündel.

Keskkonnaameti kaitse pla­neerimise spetsialist Kristi Pai võtab eeskirja ja loeb viidatud punkti edasi: „Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.”

Keskkonnaameti metsan­duse juhtivspetsialist Jaanus Nilp kinnitab, et kui pinnas võimaldab, siis nõusolek an­takse.

Nagu Robin Hood

„Riik ei tohi käituda nagu kamp röövleid – et võtan ära ja kasutan heaks otstarbeks. Nagu Robin Hood,” ütleb Eesti Erametsaliitu esindav Heiki Hepner Kohila Metsaseltsist. Ta toob näite, et hektar küpset metsa maksab kaheksa kuni kümme tuhat eurot, samas kui kompensatsiooni pakutakse maamaksusoodustusena aas­tas hektari kohta mitu tuhat korda vähem.

„Kas on õige, et riik võtab omanikult vara ja ei maksa pennigi?” küsib Hepner. Ta lisab, et põhiseadus ütleb, et omandit võib omaniku nõus­olekuta võõrandada ainult seaduses ettenähtud juhtudel ja korras üldistes huvides õig­lase ja kohese hüvituse eest.

..Piiranguvööndis saab mõistlikult majandada, tulu ei jää saamata ja sihtkaitsevööndis olevaid maid riik omandabki õiglase hinna eest,” vastab keskkonnaministee­riumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma. „Prae-gu on omandamise järjekord kolm aastat, aga see väheneb lähiajal. Juttu on olnud ka jooksvast kompenseerimisest, mis on ka praegu arutusel.”

Hepner küsib metssigade kohta, kes kipuvad kahjusta­ma orhideesid ehk käpalisi, sest Nabala kaitse-eeskirjas ei ole viidet, kuidas selle probleemiga tegeldakse.

Nilp kinnitab, et jahipidami­ne on kaitsealal lubatud, lisa-söötmine aga keelatud, seda ei luba looduskaitseseadus.

Kaitsta või taastada

Nabala looduskaitseala moodustamise avalikustamine kestis viis kuud. Selle aja jooksul esitati 22 ettepane­kut, millest keskkonnaamet rahuldas kümme: kohendati kaitseala piire, tsoneeringut ehk jagunemist piirangu- ja sihtkaitsevööndiks ning kaitsekorda.

„Kus võimalik, on viidud piiranguvööndiks,” kinnitab ekspert Uudo Timm. Rangema kaitserežiimiga sihtkaitsevöönd tuleb mitmel puhul luua sellepärast, et sookoosluse taastamiseks tuleb seal taasta­da ka kunagine veerežiim, mis 1960. aastate kuivendustööde käigus rikuti. Selleks tuleb sulgeda kuivenduskraave, mida saab teha vaid sihtkaitsevööndis.

Saalist palutakse ala kaitse-eesmärk veel kord üle korrata. Küsija ütleb, et jutu põhjal jääb mulje, et eesmärk pole mitte olemasolevat sood kaits­ta, vaid praegust kuivendatud metsamaad kujundada tagasi sooks.

„Kindlasti ei ole kaitse eesmärk ainult metsastunud aladest soode tegemine, kaugel sellest,” vastab Timm. Ta kinnitab, et praegu leidub Nabalas veel madalsoid, mis ei ole kõige paremas seisus, kuid siiski täiesti olemas. Et nende seisukorda parandada, tulebki hakata veerežiimi taastama.

Madalsoode olukord

Hepner tsiteerib 2013. aastal tehtud uuringut „Eesti soode seisund ja kaitstus”. Seal on kirjas, et madalsoodest 65 prot­senti on Natura võrgustikus ja seda loetakse Euroopa Liidu praktikas piisavaks.

„Tekibki küsimus, miks peaksime neid veel kaitse alla võtma, kui neid meil on kaitse all juba piisavalt. Maa on siin kuivendatud ja aastaid ma­jandatud. Tegemist on 50 kuni 70 aasta vanuste puistutega. Miks me tahame siia tagasi madalsood, kui me võiksime metsa majandada,”räägib Hepner.

Nabala ekspertiisi töörühma juht Kalev Sepp ütleb, et madalsoid on küll pindalalt palju kaitse all, aga elupaikade seisund on kriitiline.

Kivistiku sõnul tõendab eelnev jutt, et metsaomanikud pole ise käinud madalsoos, kus üritatakse metsa kasvatada.

“Viiekümneaastane mets on selline,” näitab ta rinna kõrgusele.

Kiili valla Paekna küla ela­nik Salme Väljataga ütleb, et peale metsameeste elab Nabala piirkonnas ka teisi inimesi ja on teistsuguseid huvisid.

“Me peame loodust kaitsma, sest kunagi on juba siin loodus rikutud,” sõnab ta.

Peeter Tuttelberg Kose val­last Kata külast küsib, kas kaitsealal on võimalik maa sihtotstarvet muuta ja sinna uus elumaja ehitada, näiteks põllule.

“Ehitisi võiks lubada, kui ei kahjusta kaitse-eesmärke,” vastab Sepp. “Lammiheina-maal küsitav, aga põllu peal jah.”

Kaevandus tulevikku

Kaevandajate ettepanekuid keskkonnaamet arvesse ei võtnud, sest kaevandamist lubades poleks võimalik kaitse-eesmärki täita.

“Ka karjäärialade kaitse­alalt väljaarvamine ei tuleks kõne alla,” lisas Pai.

Timm ütleb, et kaevanda­mine on võimalik võib-olla kunagi tulevikus, kui on tehnoloogia, mis võimaldab kaevandada veerežiimi muut­mata.

Arvo Punt AS-ist Riverito paneb ette lubada kaitsealal kaevandada kaitseala valitseja nõusolekul.

Tiit Ploom Kiirkandurist teeb ettepaneku viia läbi proovikaevandamised.

Timm ütleb, et ta tahaks kõigepealt näha head näidet, kus paekivikarjäär on pärast kaevandamist taastatud ja rekultiveeritud. Ta lisab, et teab küll selliseid kruusa- ja liivakarjääre, aga mitte pae omi.

Nagu Zaporožets

Eesti Mäetööstuse Ettevõ­tete Liidu juhataja Rein Voog võtab sõna keskkonnaminis­teeriumi mäeosakonna väite vastu, et paevaru on Eestis piisav ka Nabalata. Ta võrdleb seda katsega sõidutada väliskülalisi Mercedese asemel Zaporožetsiga. Lubjakivi võib Voogi sõnul erinev olla.

“Keskkonnaministeerium ei arvesta sellega, milliseid tee-ehitusnõudeid on majandus- ja kommunikatsiooniministee-rium viimasel ajal kinnita­nud. Head sõbrad, palun ärge nuhelge meie kaela neid patte, mida tehti nõukogude ajal, me ei ole nendes süüdi. Tehnoloo­gia on alates 1990. aastatest kuni praeguseni täiesti öö ja päev. Me täpselt sama moodi elame siin ja tunneme muret selle looduse pärast – aga Eesti majandust ei saa ka seisma panna,” kõneleb Voog.

Voog leiab, et kuna arvamu­sed kaevandamise mõju kohta karstialal lahknevad, tuleks spetsialistidest kokku panna meeskond, kellega mõlemad pooled on rahul, ja teha uuring ära. Ta toob näite Rootsist, kus käib Natura alal kaevan­damine.

Aasma ütleb, et ka Eestis on Natura aladel kaevandusi, näiteks Lahemaal vanadel kaevandusaladel.

“Aga me ei lähe kindlasti olemasolevate väärtuste kal­lale. Keskkonnaministeerium on jätkuvalt seisukohal, et me ei näe lähtuvalt kaitseväärtustest praegu võimalust kaevandamist lubada.”

„Kui huvid on nii mas­taapsed, nii looduskaitse kui ka kaevandajate huvid,” võtab Müür kokku, „tuleb valida, kumba teed me läheme ja kindlasti on mõistlik teha proovimine, aga see võib sama hästi olla mõnes teises Eesti piirkonnas.”

Voog tahab teada, mis kait­seala moodustamine maksma läheb.

Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel vastab, et kaitseala kulud pannakse kokku kaitsekorralduskavas. Ta lisab, et kasutada saab ka Euroopa fondide ressursse, mida on piisavalt.

Vald ja maamaks

Jaanus Saadve Kose vallava­litsusest soovib teada, kuidas kavatsetakse kompenseerida valdadele saamata jääv tulu, kui maamaks kaitsealal vä­heneb.

Aasma vastab, et rahan­dusministeeriumiga peetakse läbirääkimisi tasandusfondi teemal.

Saadve lisab, et tema küsi­must ei tule mõista nii, nagu oleks Kose vallavalitsus või valla rahvas kaitseala vastu.

Koosoleku aeg koos lisa­ajaga on täis. Koosolek on kestnud plaanitud kahe tunni asemel kolm. Edasi esitab keskkonnaamet Nabala loo­duskaitseala kaitse-eeskirja keskkonnaministeeriumile, kes koordineerib ministeeriu­midevahelist kooskõlastust ning esitab seejärel eeskirja kinnitamiseks valitsusele. Müüri sõnul tahetakse selleni jõuda aasta lõpus või järgmise alguses.