Nabala loodusväärtused päästab veerežiimi taastamine

20.02.2014

RAPLAMAA SÕNUMID, Vivika Veski: Loodaval Nabala looduskaitsealal tahetakse taastada kunagine veerežiim, et päästa sealne väär­tuslik elustik. Mitmete asjaosaliste hinnangul võiks see hõlmata ka Angerja oja suunamist oma endisesse sängi.

Keskkonnaameti korraldatud Nabala kaitseala rahvaroh­kel selgituskoosolekul nädal tagasi Saku vallamaja saalis tutvustati avalikustamisprotsessi, moodustatava kaitse­ala loodusväärtusi, piire ja põgusalt kaitsekorda. Ettekannetega esinesid keskkon­naameti kaitse planeerimise peaspetsialist Roland Müür, kaitse planeerimise spetsialist Kristi Pai ja ekspert Uudo Timm. Loodav kaitseala asub Harjumaal Kiili, Saku ja Kose vallas ning Raplamaal Kohila vallas Angerja, Urge ja Pahkla külas.

Uudo Timm kõneles Nabala looduskaitseväärtustest ja ala erineva kaitserangusega vöönditesse jagamisest. Tema sõnul on Nabala piirkonna es-maväärtus allikad, allikasood ja madalsood. Timm ütles, et Nabala orhideederikkust ja allikasoid vaadates on tunne, nagu viibiks mõnel Lääne-Eesti saarel, näiteks Viidumäe allikasoos.

Timmi sõnul oli suur õn­netus, kui Angerja oja lükati 1960. aastail Pirita jõkke. Selle tagajärjel on kannatada saanud allikasood ja kogu piir­konna veerežiim. Ta nimetas, et Arne Kivistik on uurinud liike, eriti allikasoodes, ja tõdenud, et nende olukord on kogu aeg halvenenud, sest allikasoode ja madalsoode pindala on vähenenud, need on kasvanud kinni.

„Tuleks olukorda taastada, veerežiimi parandada. Välja on käidud mõte, et miks mitte suunata Angerja oja tagasi endisesse sängi, siis kindlasti taastub osa allikaid,” ütles Uudo Timm.

Timm tutvustas koosolekul ka mitmeid Nabalas leiduvaid olulisi 2. kaitsekategooria taimeliike. Näiteks lõhnavat käoraamatut leidub Eestis küllaltki vähe, kokku 71 leiu­kohas, millest enamik asub Lääne-Eesti saartel, kuid Nabala piirkonnas on 9 leiukohta.

Alpi võipätakas kasvab samuti valdavalt Lääne-Eesti saartel, aga ka Nabalas. Eesti soojumikas on Euroopa Liidu direktiiviga kaitstav taim. Püst-linalehiku leiukohti ongi ainult Rapla- ja Lõuna-Harjumaal.

1. kaitsekategooria looma­liikidest on Nabalas esindatud väike-konnakotkas ja must-toonekurg. 2. kaitsekategooria loomaliikidest on olulisemad näiteks rohunepp ja kana­kull.

Uudo Timm ütles, et Nabala piirkonna liigirikkusest ta veel rääkida ei tea, kuid võib öelda, et Eesti liigirikkaimas paigas Laelatu puisniidul on küll rohkem liike, kuid kaitsealuseid liike leidub Nabalas rohkem.

Põlvkondadetagused probleemid

Koosolekule kogunenud rahva seast küsiti, mis saab siis, kui kuivenduskraavid kinni aetakse. Mis saab metsama­jandusest? Kas teed muutuvad läbimatuks? Kas Nabala muu­tub sooks?

Uudo Timm kinnitas, et Nabala piirkond ei ole kunagi olnud soo ega saaks selleks ka siis, kui kõik kuivenduskraa­vid kinni aetaks.

Timmi selgitusel on praegu­sed probleemid keskkonnale tekitatud paar inimpõlve ta­gasi. Näiteks kui Angerja oja lükati teise sängi, kukkus põhjaveetase kaks meetrit. Praegu on Timmi sõnul aga küsimus selles, mida teha sel­les piirkonnas, et seal oleks ka tulevikus elu või et järglastele jätkuks puhast vett.

Nabala keskkonnakaitse-ühingu juht ja Saku valla­volikogu esimees Tanel Ots tundis huvi, milline on Nabala looduskaitseala loojate seisu­koht piirkonna karsti suhtes, kuna osa geolooge on väitnud, et seda seal olulisel määral pole.

Viimati kõneldi sellest laiemas ringis 23. jaanuaril majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis peetud geoloogide ümarlauas, mille ajendas kokku kutsuma küsi­mus, kas Rail Balticu raudtee võiks läbida Nabalat.

„Ma ei ole geoloog ega am­mugi mitte hüdrogeoloog,” vastas Uudo Timm, „olen bio­loog ja näen, mis peal kasvab. Kui näen seda elustikku, mis seal kasvab, on selge, et see piirkond on tundliku veerežiimiga.”

Uudo Timm põhjendas ka seda, miks on loodaval kaitse­alal nii suur sihtkaitsevööndi-te osakaal, kus kaitsekord on rangem kui piiranguvööndis – kui tahetakse veerežiimi muuta, kuivenduskraave sul­geda, siis on vaja sihtkaitse-vööndit, sest piiranguvööndis ei saa takistada olemasolevate kraavide hooldustöid.

Uudo Timm tunnistas, et ta on veidi eriarvamusel Nabala ekspertiisi teinud töögrupi juhi professor Kalev Sepaga. Timmi hinnangul ei saa nimelt praegu väljapakutud vööndite jaotuse puhul veerežiimi hästi taastada.

Raudtee läbiminekut välistav kaitseala

Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust esindaja Vahur Tõnissoo juhtis tähelepanu sellele, et raudtee üks võima­likest trassivariantidest tuleb läbi looduskaitseala sihtkaitsevööndi.

Ta uuris ka, milline on Naba­la kaitseala loojate seisukoht idee suhtes rajada Nabalasse kaks eraldi looduskaitseala ja tuua raudtee nende vahelt läbi. Sellest variandist on kõneldud näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.

Hanno Zingel keskkonnami­nisteeriumist vastas, et kuigi looduskaitseala avalikusta-misperioodil on kõikvõima­likud ettepanekud oodatud, arutavad ministeerium ja keskkonnaamet praegu siiski ühes tükis ja välja pakutud vöönditega kaitseala, mis välistab raudtee läbimineku. Zingeli vastus pälvis osalejailt aplausi.

Mitme kaitseala loomisel osalenud Uudo Timm lisas, et menetlemise käigus on kaitseala piirid sageli ka muutunud, kuid kaitseala pole selle tagajärjel tingimata väiksemaks jäänud, vaid vahel hoopis kasvanud.

Ta lubas ka ise jätkata põh­jendamist, miks mõni praegu Nabala kaitsealast välja jää­nud osa vääriks siiski kaitse alla võtmist.

3. märtsil tuleb keskkon­naameti Harjumaa kontoris kokku töörühm, kus osalevad ka erinevate huvigruppide esindajad. Näiteks avaldas koosolekul soovi seal Kohila metsaseltsi esindada Kohila vallavanem Heiki Hepner. Samuti lubasid kaevandus-ettevõtjad saata sinna oma esindaja.