Nafta hinna kõikumise vastu biokütusega

01.12.2014

ÄRIPÄEV, Ken Rohelaan:

Soojusenergia tootja SW Energia rajab hakkpuidul katlamaju, mis ettevõte juhi Tarmo Saartsi hinnangul peaksid end kümne aastaga ära tasuma. SW Energia avas eelmisel nädalal viis katlamaja, mis on varasema fossiilkütuse asemel läinud üle hakkpuidule. Samas on nafta hind praegu kõvasti langenud.

Hakkpuitu kui kütust hakkas SW Energia eelistama 2009. aastal, kui pärast arvutusija messide külastusi otsustati, et fossiilsete kütuste kallinemise taustal ei ole mõtet vanaviisi jätkata. “Arvutasime läbi kõik kütuseliigid alates maaküttest, pelletist (puidugraanul), erinevad gaasid. Lõpuks jõudsime hakkpuiduni, kuna see on kõige keskkonnasõbralikum ja odavam. Arvan, et see jääb nii ka lähimal kümnel aastal,” ütles Saarts.

Saarts on uute katlamajade elueaks arvestanud 20 aastatja loodab, et hakkpuit on ka 20 aasta perspektiivis sama väärtuslik kütusematerjal. “Aga see on kohvipaksu pealt ennustamine. Oleme ise arvutanud ja küsinud ekspertide arvamusi ning usume, et praegu kasutatav tehnoloogia on kümme aastat veel väga hea,” ütles ta.

Samas valdkonnas tegutseva N.R. Energy juhatuse liige Mati Sarap hindab biokütusega katlamaju ökoloogiliselt nii või teisiti kasulikuks. Tema sõnul on teine aspekt, et praegu ei pruugi need olla majanduslikult nii tasuvad kui aasta tagasi, kui vedelkütuse müügihinnad olid kõrgemad. “Praegu on vedelkütuse hinnad hakanud langema ja tasakaal on natukene paigast nihkunud,” ütles Sarap.

Kõikuv hind segab äri. Saartsi naftahinna praegune langus ei heiduta. Tema sõnul on nafta ammutamise kohad järjest raskemini kättesaadavad. Samuti viitab ta poliitikale, mis on nafta hinna alla viinud. “Kord on see 140 dollarit barrel, siis langeb 60 peale. Keegi ei välista, et 5-6 aasta pärast on see 180-200 dollarit barrel. See on prognoosimatu, kuid samas kõige olulisem tegur lõpptarbija soojahinnale,” ütles Saarts.

Hakkpuit on kohalik kütus, mistõttu on tema sõnul otsene maailmamajanduse ja poliitika mõju märksa väiksem. “Lisaks jääb see raha, mis metsast tuleb, Eestisse. Me anname tööd näiteks transpordiettevõtetele. Kaudne kasu on palju suurem,” märkis ta.

Ettevõtte otsese kasu kohta selgitas Saarts, et tarbija ootab võimalikult odavat soojusenergiat. “Midagi pole teha, hakkpuit on kõige odavam kütus,” ütles ta.

Saarts ütles, et kütteliigi vahetuseks vajavad suuremat abi pigem väiksemad kui suurema tootmisvõimsusega katlamajad. See on ka üks põhjus, miks KIKist toetust saadakse. Odavam kütus aitab langetada hinda tarbijale. See lubab omakorda muuta hinnataseme suuremate piirkondadega võrreldavaks.

Saartsiga nõustub Sarap, kelle sõnul on ka nemad saanud KIKist toetusi ning plaanivad ehitada hakkpuidukatlamaju.

Saartsi teatel on SW Energial Eestis kokku umbes 120 katlamaja. “Kui me 2008. aastal istusime mahaja 2009. aastal alustasime arvutustega ja ekspertide kaasamisega, siis oli meil kokku kolm hakkpuidukatlamaja. Selle aasta lõpuks on meil neid 30,” märkis Saarts.

Abi otse tarbijale. Saartsi sõnul on 30st hakkpuidukatlamaja projektist 19 tehtud KIKi toetusega. Ülejäänud on ettevõte ümber ehitanud oma raha eest. “Kogu nipp, miks hind langeb tarbijate jaoks, on see, et KIKi investeeringutoetust me sooja hinna sisse ei saa panna ega panegi. Abi ei tule meile, vaid tegelikult võidab puhtalt tarbija,” lisas Saarts. Tema sõnul oleks kasulikum isegi ehitada ise, sest soojusettevõtja teenib investeeritud kapitalilt.

Sarapi sõnul on hakkpuidukatlamajad pikas perspektiivis kindlasti õigustatud. 5-10 aasta pärast peaks sellise kütuseliigi eelistamine olema ka majanduslikult tasuvam. “Hakkpuidukatlamajade põhiline mure ongi see, et investeering ehitusse on nii suur, et mõjutab soojuse hinda ja võit vedelkütusega võrreldes ei pruugi enam nii suur tulla. 5-10 aasta pärast on osa katlamajast rahaliselt juba amortiseerunud ja mõju soojuse hinnale on ka väiksem,” selgitas ta.

Saarts lausus, et SW Energia 120 katlamaja hulka kuulub nii ettevõtte katlamaju, rendil katlamaju kui ka tööstusettevõtetele kuuluvaid katlamaju, kus SW Energia on teenuse osutaja. Business-to-business osa on umbes 60% ja kaugkütte osakaal 40%.

Mis on mis

SW Energia

Toodab ja müüb soojusenergiat peamiselt maapiirkondades, katlamaju ca 120

OMANIKUD JA JUHID: Heini Kunimägi ja Tarmo Saarts tütarettevõtted Par-Cal, SW Kütus, Pakri Varad ja Soojusenergia

TULEMUSED: 2012/2013 majandusaasta käive 13,2 mln eurot, kasvas aastaga 35%. Ärikasum samal ajal 1,8 mln eurot, aastaga 4,5kordistus.

TÖÖTAJAID 2012. aastal 67

Tasub teada

Kvoodiraha katlamajadele

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetused

RAHASTAB keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2-kvoodimüügi tuludest ning ELi struktuuri-fondidest. Pakub sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks.

14 aastaga on toetust saanud kokku üle 16 000 projekti.

73 kütteprojekti on toetatud CO2-kvoodimüügist Austriale. Neist on praeguseks lõpetatud 47, ülejäänud valmivad selle aasta lõpuks.

Toetati soojustrasside uuendamisi ja katlamajade ning koos-tootmisjaamade rajamisi.