Neljanda põlve metsamees Tõnu Reim keeras isa põhimõtted pea peale

18.03.2013

VOOREMAA, Helve Laasik: “Minu oma poeg keeras kõik pea peale,” ütles kolmandat põlve metsamees Mart Reim neljanda põlve metsamehe Tõnu Reimi kohta.

Tõnu Reim juhib Pärnumaal Saarde vallas Maranal Eesti suurimat metsa uuendamiseks potitaimi tootvat ettevõtet Ees­ti Metsataim. Tõnu isa, metsamasinate looja Mart Reim on kogu elu olnud uuendusmeelne mees, kuid on jäänud metsataimede kasvatamise suhtes oma vaadetele truuks.

“Isale potitaimed ei meeldi. Konservatiivsed metsamehed ei ole potitaimede pooldajad, nad ei arva sellest midagi. Nende arvates tuleb taimi kasvatada nii, nagu aastasadu on kasvatatud: avamaal, kus külvad ja hooldad vahelt,” selgitas Tõnu Reim. “Isa on siin käinud, ta ei muuda oma põhimõtteid, kuigi arvan, et tal midagi mulle ette heita küll ei ole,” lisas ta.

Üksteist aastat potitaimi

Üksteist aastat tagasi, täp­semalt 2002. aasta 15. märtsil asutati AS Eesti Metsataim. Ühendati Marana puukooli töö­tajate aastakümnete pikkune metsataimede kasvatamise ko­gemus ja Soome ettevõtte OY Forelia metsataimede kasset­tides kasvatamise tehnoloogia. Nüüd ei külvata taimi enam väljakutele. Kuuse- ja männiseemned pannakse turbaga täidetud pottidesse, suletud juurekavaga taimed koguvad elujõudu kasvuhoonetes. Neid on kokku kümme. Ühes kasvuhoones on pool miljonit metsataime. Ühes katusealu­ses kasvatatud taimedest saab istutada 170 hektarit tulevast metsa. Taimed kasvavad Ma­ranal aasta, kõige suuremad kuusetaimed ka kaks.

Tänavu peab Maranalt tu­lema 11 miljonit metsataime, hooajal saab ettevõttes tööd kokku umbes 30 inimest. Eesmärk viia 2015. aastaks tootmismaht 12 miljoni taime­ni aastas saab numbriliselt täidetud ehk varemgi, aga selleks ajaks peaks valmima taimede säilitamise külmladu, mis annab ettevõttele suurema tootmiskindluse.

Möödunud aastal läks Metsataime toodangust 67 prot­senti RMK-le, 29 protsenti ekspordiks ja neli protsenti teistele meie metsaistutajatele.

Tagasi lapsepõlvemaile

Voltveti metsatehnikumi direktori, metsandusteadlase Paul Reimi pojapoeg Tõnu tuli ringiga tagasi lapsepõlvemaile.

Kolmanda klassini käis Tõnu Kilingi-Nõmme keskkoolis, siis moodustati metsainstituudi Kaarepere metsakatsejaam ja isa Mart Reim läks sinna tööle. Tõnu koolitee jätkus Kaare­pere 8-klassilises koolis ning seejärel Tartu 5. keskkoolis.

Ta käis isaga suviti metsas kaasas teadusuuringuid tege­mas. Nii et põllumajandusaka­deemiasse ehk praegusesse maaülikooli metsandust õppi­ma asumine oli talle täiesti loo­giline. “Mul ei ole teistsugust mõtetki tekkinud,” kinnitas Tõnu Reim.

Metsamajanduse eriala dip­lom taskus, naasis Tõnu Reim sünnilinna, kus talle pakuti spetsialistina töötamiseks parimaid võimalusi.

Tõnu jutu järgi võib viiendat põlvkonda Reime-metsamehi hakata tulevikus esindama tema noorem poeg. “Ta on natuke minu moodi, tundub, et metsandus on see, mis teda huvitab, aga ma ei hakka teda mõjutama, igaühel on õigus teha oma valik,” rääkis isa. Pere vanem poeg on valinud jõuelektroonika, keskmine õpib arstiteaduskonnas – tema valis ema elukutse.

Hingega metsamees

Keskkooli-aegne pingi­naaber ja kursuse­kaaslane Raul Pihu

“Õppisin koos Tõnuga aastail 1979­1982 Tartu 5. keskkoolis, olime pinginaabrid. Pärast kooli lõpetamist käisime erinevatel aegadel sõjaväes ning alates teisest kursusest (1986. aas­tast) õppisime Eesti Põllu­majanduse Akadeemias koos metsandust. Lõpetasime 1990. aastal. Tõnu oli ja on ka praegu asjalik, põhjalik, hea huumorisoonega, kuid samas tagasi­hoidlik ja mitte väga jutukas. Õppis hästi ja on hingega met­samees.”

Põhjalik ja hooliv

Keskkonna­ameti metsaosakonna metsauuen­duse pea­spetsialist

Eda Tetlov

“Tõnu Reimi iseloo­mustamiseks sobib hästi sõna hoolivus. Ta hoolib tööst ja selle tegijatest. Tõnul on oskus panna väga eri­nevad inimesed ühise eesmär­gi nimel tööle. Kui talle jääb midagi selgusetuks, töötab ta teemaga seni, kuni on asja täiesti selgeks teinud. Seega oma töös põhjalik. Tagasihoid­lik, kuid abivalmis. Hea suht­leja. Inimene, kellega julgeks ilmselt luurele minna. Tõsine jahimees ja metsamees. Lõpp­kokkuvõttes inimene, kellega koos töötamine on meeldiv.”

Kuulsa aiandusõpetaja nimekaim

Kui trükite arvutis Google’i otsingusse nime Tõnu Reim, saate esimese vastu­sena, et ta oli Eesti aednik ja aiandusinstruktor, kes lahkus meie hulgast juba 1938. aasta jüripäeval.

“Tõnu Reim oli minu isa vanaisa vend,” ütles Eesti Metsataime juhataja Tõnu Reim kolm inimpõlve tagasi tegutsenud mehe kohta. Tema nimekaim oli omal ajal Keila põllutöökoolis aiandusõpetaja ja raamatu “Köögiviljakasvatus” autor.