Noarootsis murdsid hundid pool lambakarja
08.11.2013
LÄÄNE ELU, Kaie Ilves: Noarootsi vallas Tahukülas murdsid hundid oktoobri lõpus öö jooksul 11 lammast, aga ühtegi hunti tänavu maakonnas küttida ei tohi.
Lammaste omanik Voldemar Tõuts ütles, et lambad olid eluhoonetest sadakonna meetri kaugusel 16 ha põllul, kust Tõuts murtud loomad 27. oktoobri hommikul leidis.
„Talli juurest hakkas pihta. Põld oli täis. Kolm olid kohe ära söödud,” kirjeldas ta.
12 tiinest utest jäi ellu üks, aga ka see oli puretud, nii et tuli teha hädatapp. Alles on pool karja, talled ja oinad, uted langesid huntide saagiks.
Tõutsi sõnul on kurioosum, et Läänemaal ei tohi tänavu küttida ühtegi hunti. „Ütlevad, et hunte ei ole. No kuidas ei ole? On ju,” sõnas Tõuts.
Tõutsi sõnul elab Noarootsis Kudani-Saare kandis viie-kuuepealine hundikari: ema-isa ja kutsikad, peale selle üks üksik vanem hunt.
Tõuts ütles, et hundid on tema loomi hirmutanud ka varem: veised on kabuhirmus kodu poole tormi jooksnud, aga lambad olid siis kodu lähedal ja inimesed õues.
Kevadel murti Hosbys viis lammast, aga omanik jättis sellest ametnikele teatamata.
„Kindlasti hundid. Need ei saa olla koerad, kui neli silma hiilgab pimedas vastu,” sõnas Tõuts. Tõuts, kes on ka ise jahimees, ütles, et öösiti on metsast olnud kuulda seakisa, metsseapõrsaid peaaegu polegi, ka pole põdravasikaid —hundid on teinud puhta töö.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonnajuhataja Peep Männil ütles, et jahilube antakse välja kahes jaos ja selle järgi, kas piirkonnas on hundipesakondi või -karju.
„Eelmisel aastal pesakondi ei olnud, sellepärast ei ole ka limiiti,” sõnas Männil.
Teist korda tehakse otsus detsembri lõpus või jaanuari alguses sellest olenevalt, millal lumi maha tuleb ja saab jälgede järgi hinnata, kas on pesakondi või karju.
Ka karulimiit antakse välja sigivate emade järgi.
Tänavu tohtis Läänemaal küttida ühe karu ja seda ka tehti. Karu lasi 27. septembril Kuijõel Piirsalu jahimees Aivar Lai, kellel oli see elu esimene karu.
Läänemaa jahindusklubi juhi Aarne Taali sõnul elutseb maakonnas üle kümne karu, mis tähendaks vähemalt kahte karulaskeluba.
Taali sõnul on nähtud kahte ema kahe ja kolme pojaga.
Taali sõnul ei ole jahimehed rahul ka sellega, et tohib lasta vaid ühe ilvese.
Ka ilveseid olevat maakonnas nii palju, et neid peaks küttima vähemalt kaks.