Noarootsis murdsid hundid pool lambakarja

LÄÄNE ELU, Kaie Ilves: Noarootsi vallas Tahukülas murdsid hundid oktoobri lõ­pus öö jooksul 11 lammast, aga ühtegi hunti tänavu maakon­nas küttida ei tohi.

Lammaste omanik Volde­mar Tõuts ütles, et lambad olid eluhoonetest sadakonna meetri kaugusel 16 ha põllul, kust Tõuts murtud loomad 27. oktoobri hommikul leidis.

„Talli juurest hakkas pihta. Põld oli täis. Kolm olid kohe ära söödud,” kirjeldas ta.

12 tiinest utest jäi ellu üks, aga ka see oli puretud, nii et tuli teha hädatapp. Alles on pool karja, talled ja oinad, uted langesid huntide saagiks.

Tõutsi sõnul on kurioosum, et Läänemaal ei tohi tänavu küttida ühtegi hunti. „Ütlevad, et hunte ei ole. No kuidas ei ole? On ju,” sõnas Tõuts.

Tõutsi sõnul elab Noaroot­sis Kudani-Saare kandis viie-kuuepealine hundikari: ema-isa ja kutsikad, peale sel­le üks üksik vanem hunt.

Tõuts ütles, et hundid on tema loomi hirmutanud ka va­rem: veised on kabuhirmus kodu poole tormi jooksnud, aga lambad olid siis kodu lähedal ja inimesed õues.

Kevadel murti Hosbys viis lammast, aga omanik jättis sel­lest ametnikele teatamata.

„Kindlasti hundid. Need ei saa olla koerad, kui neli sil­ma hiilgab pimedas vastu,” sõnas Tõuts. Tõuts, kes on ka ise jahimees, ütles, et öösiti on metsast olnud kuul­da seakisa, metsseapõrsaid peaaegu polegi, ka pole põd­ravasikaid —hundid on tei­nud puhta töö.

Metsakaitse- ja metsa­uuenduskeskuse ulukiseire osakonnajuhataja Peep Män­nil ütles, et jahilube antakse välja kahes jaos ja selle jär­gi, kas piirkonnas on hundipesakondi või -karju.

„Eelmisel aastal pesakondi ei olnud, sellepärast ei ole ka limiiti,” sõnas Männil.

Teist korda tehakse otsus detsembri lõpus või jaanua­ri alguses sellest olenevalt, millal lumi maha tuleb ja saab jälgede järgi hinnata, kas on pesakondi või karju.

Ka karulimiit antakse väl­ja sigivate emade järgi.

Tänavu tohtis Läänemaal küttida ühe karu ja seda ka tehti. Karu lasi 27. septemb­ril Kuijõel Piirsalu jahimees Aivar Lai, kellel oli see elu esimene karu.

Läänemaa jahindusklubi juhi Aarne Taali sõnul elut­seb maakonnas üle kümne karu, mis tähendaks vähe­malt kahte karulaskeluba.

Taali sõnul on nähtud kah­te ema kahe ja kolme pojaga.

Taali sõnul ei ole jahime­hed rahul ka sellega, et tohib lasta vaid ühe ilvese.

Ka ilveseid olevat maakon­nas nii palju, et neid peaks küttima vähemalt kaks.

0Shares