Õiguskantsler: Natura toetused võivad rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet

02.06.2014

SAARTE HÄÄL, Ain Lember:
Õiguskantsler Indrek Teder kahtleb, kas Natura 2000 alade ja teiste sarnaste piirangutega looduskaitsealade maaomanikke koheldakse võrdselt ning palub põllumajandusministril ja keskkonnaministril tuua välja erisused, mis põhjendaksid üksnes Natura-aladel makstavaid täiendavaid toetusi.

Natura 2000 alale jäävate erametsamaa ja põllumajandusmaa omanikel on õigus saada Natura 2000 toetusi, samas kui väljapoole Natura 2000 alasid jäävate kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade ja looduse üksikobjektide kinnisasjade omanikud sääraseid toetusi ei saa, olgugi et nende kinnisasjadel lasuvad looduskaitselised kitsendused on võrreldavad Natura 2000 aladel kehtivate piirangutega.

Õiguskantsler on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et Natura 2000 toetuste raha tuleb enamjaolt Euroopa Liidu fondist, ei saa kujutada iseenesest legitiimset eesmärki maaomanike erinevaks kohtlemiseks.

Nimetatud küsimuse näol on tegemist õiguslikult mitmetahulise probleemiga, kus põimuvad tihedalt nii riigisisene kui ka Euroopa Liidu õigus, leiab õiguskantsler.

Seetõttu palub ta ministeeriumidel analüüsida, kas on võimalik välja tuua asjaolusid, mis tingiksid Natura ja mitte-Natura maaomanike sisulise erisuse või kas leidub mõni põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk, mis võiks õigustada Natura-alade maaomanike ja riigisiseselt looduskaitse all olevate maade omanike erinevat kohtlemist kinnisomandi kitsenduste hüvitamisel. Seejuures palub õiguskantsler hinnata, kas ja kuivõrd võib vajadus tagada Euroopa Liidu eesmärkide täitmine Natura 2000 võrgustiku toimimise tagamisel õigustada sarnaste piirangutega maaomanike erinevat kohtlemist.

Õiguskantsler palub ministeeriumidele saadetud märgukirjas analüüsida ja hinnata, kas menetluse käigus tuvastatud võrdsuspõhiõiguse riive võiks olla kaalukatel põhjustel siiski õigustatud.

Lisaks maamaksuvabastusele või -soodustusele ning maa riigile võõrandamise võimalusele on Natura 2000 põllumajandusmaa ja erametsamaa omanikel võimalus taotleda täiendavat toetust. Toetuse määr ühe hektari põllumajandusmaa kohta on 32,08 eurot aastas ja toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritava ala piires asuva metsaala ühe hektari kohta on 60,08 eurot aastas ning sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 109,93 eurot aastas.

Eesti on Natura 2000 aladel asuva põllumajandusmaa omanikele kehtestatud piirangute hüvitamiseks maksnud toetust 2006. aastast. Natura 2000 alal paikneva erametsamaa omanikele on toetusi makstud 2008. aastast.

Natura 2000 võrgustiku alade maismaapindala Eestis on 722 400 ha, looduskaitsealuseid alasid väljaspool Natura 2000 võrgustikku on 76 242 hektarit, sellest maismaal 75 815 hektarit.