Põlvamaa firma väärtustab kodumaist puitu
29.01.2014
Liimpuidust konstruktsioone valmistav Põlvamaa puidutöötlemisettevõte OÜ Peetri Puit Arcwood on võtnud südameasjaks kodumaisele puidule võimalikult kõrge lisandväärtuse andmise, viimase tööna paigaldas ettevõte rajatavale Tondiraba jäähallile Eestis seni suurimad katuse kandetalad.
Tegemist on kodumaise ressursi kasutamise kontekstis tänuväärse ettevõtmisega, sest kogu tooraine ja ka töö on pärit Eestist, kõik sellega seoses olevad maksud makstakse Eestis. Toode ise – liimpuidust fermid jäähalli katuse toestamiseks – on aga innovaatiline ja selle lisandväärtus kätkeb endas lisaks kõigele muule ka kõrgel tasemel keerukat insenerilahendust. Tondiraba jäähallide kompleks on suurim omataoline Eestimaal, selle ehitamisel kasutatava liimpuidu maht on umbes 1360 m3, mis on kordades suurem kui eelmine samalaadne läbi ajaloo valminud objekt. Viimaseks peaks olema Tondi tennisehall.
Jäähalli peaareeni katust hakkavad hoidma neliteist 61-meetrise sildeavaga 7 meetri kõrgust fermi, millest igaüks kaalub 25 tonni. Kohaliku päritoluga kuusepuidust valmistatud fermid toodi Põlvast Peetri Puidu tehasest kohale kolmeks tükiks lahtivõetuna, nende montaaž toimus juba ehitusobjektil. Tegemist on lisaks kõigele muule ka tõelise täppistööga, sest 61-meetrise pikkuse juures tohib eksida vaid 10-20 millimeetriga, sest suurema lahknevuse korral ei mahuks ferm enam objektil ettenähtud kohta ära.
Innovatsioon toorme lähedale. Peetri Puit paigaldas ehitusele esimeses järjekorras 37 meetri pikkused liimpuitfermid ja 17meetrised kahekaldelised talad koos sidesõrestikuga. Tootja hoolitseb ise ka konstruktsioonide objektile paigaldamise eest.
Fermide konstruktsiooni on välja töötanud Peetri Puidu oma insenerid, valminud on need ettevõtte Põlvamaa tootmisüksuses, kus puitkonstruktsioonide projekteerimise ja tootmisega on ametis kokku üle 30 töötaja.
Peetri Puidu juhatuse liige Tarmo Tamm peab väga oluliseks, et puittoodete innovatsioon toimub valdavalt toorme lähedal, st mitte Tallinnas kui keskuses, vaid Põlvamaal metsade keskel.
“See loob kõrgema lisandväärtusega töökohtasid ka maapiirkondades, antud juhul siis Põlvas,” märgib Tamm. “Noored haritud inimesed ei pea minema suurtesse linnadesse, vaid saavad ennast läbi toodete ekspordi teostada globaalselt ka väikestes kohtades.”
Vähem CO2-te. Tamm räägib, et sarnane, metallist valmistatud toode on hinna poolest liimpuiduga samas suurusjärgus.
Näiteks Tondi jäähallide kompleksi ehituse kukku umbes 22 miljoni euro suurusest eelarvest moodustab puidu osakaal keskeltläbi 1,2 miljonit eurot. Riigi seisukohast aga saab riigikassa puidust ehitades maksudena oluliselt rohkem raha tagasi, sest kohalikku toorainet kasutades jääb loodud väärtus sada protsenti Eestisse, kogu ahela jooksul tasutakse maksud Eesti riigile, seda siis alates metsatraktorite tööst ja kütuseaktsiisist kuni tootmise ja paigalduseni.
Alternatiivse metallkonstruktsiooni puhul läheb imporditud tooraine raha lihtsalt riigist välja ja ka selle tootmisel tasutud maksud jäävad mõnda teise riiki.
“Oluline on jälgida ka CO2 bilanssi puidust ja metallist ehitamise võrdluses,” selgitab Tarmo Tamm. “Kui puit kasvades seob CO2-te ja antud juhul ladustatakse see fermidesse, siis metallist fermide tootmisel eraldub tohutu kogus CO2-te, mille tekkimise vastu kogu maailm tänapäeval suurt lahingut peab.”
Kirvereegel ütleb, et ühe kuupmeetri puidu tootes kasutamine vähendab 3,5 tonni süsinikdioksiidi atmosfääri paiskumist, seda siis võrrelduna metallist sarnase toote valmistamisega.
Esteetiline lahendus. Et puitu üldse ehituses kasutataks, selleks on tarvis tellija tahet ning arhitekti innustust etteantud tööülesandest, et ta optimaalse lahenduse leiaks. Tamm kiidab Tallinna linnavalitsust, et Tondiraba jäähalli ehitusele just liimpuidust kandekonstruktsioonid valiti.
Puidu eelis on kahtlemata ka asjaolu, et seda ei pea hiljem kuidagi varjama hakkama – puit materjalina on esteetiliselt nägus, ei vaja värvimist ega muul moel katmist. Ka Tondiraba jäähalli fermid jäävad kunagi sinna hokimängu vaatama tulevatele inimestele kenasti näha, võib ette kujutada, et eriti efektsed näevad need välja kõrgemates pingiridades istujatele, kellest laetalad jäävad vaid mõne meetri kaugusele.
“Tondiraba jäähalli rajamine on suurepärane näide riigimehelikust käitumisest, sest peetakse silmas laiemat pilti ja mitte ainult võimalikest võimalikumat odavamat hinda,” iseloomustab ta. “Kindlasti on säärane taktika järgimist väärt, nii riigil kui teistel omavalitsustel.”
Ta lisab, et sageli põrkutakse puidust ehitamise juures takistusele, et arhitekt ei soovi lihtsalt puitu ehitisse sisse projekteerides n-ö probleemi enda õlule võtta, sest pärast võib ilmneda, et pole kedagi, kes selle toreduse valmis ehitaks.
Tamm on seda meelt, et kuna riigihangete esimene kriteerium on valdavalt odav hind, kohtab haruharva n-ö keskkonnasõbralikke hankeid või selliseid, kus tulemuse juures on arvestatud mitte ühekordset madalat ehitushinda, vaid näiteks objekti aja jooksul ülalpidamise maksumust. Ei arvestata loogilist tõsiasja, et odav ja sageli ka ebakvaliteetne töö on lõppkokkuvõttes kõige kallim nii hilisemale objekti kasutajale kui lõpuks ka kogu ühiskonnale.
Tules vastupidavam. Tamm kummutab ka lühinägeliku eksiarvamuse, nagu oleks puit ehitusmaterjalina äärmiselt tuleohtlik. Tegelikult on vastupidi – metall on tulekahju korral esimene, mis järele annab, liimpuidust fermid peaksid aga vähemalt tund aega vastu pidama pärast seda, kui hoones juba tuli möllab.
Puitfermide sõlmede omavahelistes ühendustes on kasutatud metall-lehti, samuti on tala alumise ja ülemise vöö ühendussõlmedes metall-lehed, mis on süvistatud konstruktsiooni sisse, et puidu näol tagada metalli tulekaitse. Peetri Puidu jaoks oli tegemist suurtellimusega ja Tarmo Tamm tunnistab, et sellele keskendumise tõttu võisid teised objektid ehk mõnevõrra kannatada.
Juba praegu umbes poole oma toodangust eksportiv ettevõte peab tõsist plaani liimpuit-toodetega Venemaal turule sisenemiseks.
Kommentaar
Puitehitised – kasvav trend Eestis ja kogu Euroopas
HENRIK VÄLJA
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu puidukasutuse edendamise teemajuht
On ilmselge, et mida aeg edasi, seda populaarsemaks puitehitis taas muutub ja liimpuidu tehnoloogiatel on siinkohal võtmeroll. Liimpuidu näol on tegemist väga tänuväärse materjaliga, mis on märgatavalt avardanud puidu kasutusvõimalusi ehituses.
On meeldiv tõdeda, et sellekohased teadmised ja kogemused on meil kodumaal esindatud. Peetri Puit on silmapaistev ettevõte, mis on investeerinud innovatsiooni ja seeläbi saavutanud ka edu.
Hollandi päritolu Londonis tegutsev arhitekt Alex de Rijke on viidanud puidule kui 21. sajandi betoonile, rõhutades selle suurepäraseid omadusi ja keskkonnasõbralikkust. Mitmetes Euroopa riikides on sama teadmise baasilt hakatud aktiivselt puitehitust arendama, tänu millele on jõutud 8-9korruseliste puitkorterelamute ja kontorihooneteni, kuid puitehitustehnoloogiad on juba välja arendatud ka 20 korruse saavutamiseks.
Puit ehitusmaterjalina on kerge, hea kandevõimega, vastupidav, taastuv ja kodumaine ressurss. Rohkem Lasnamäe jäähalli laadi innovatiivset puidukasutust aitab Eestil jõuda puitehitise maailmatasemele, säästa keskkonda ja toetada Eesti majandust tervikuna.
Allikas: Äripäev (Tööstus)
