Priit Kask: Järvselja metsad on seaduse “hallis tsoonis”
29.05.2014
MAALEHT (Metsaleht), Viio Aitsam:
Järvselja õppe- ja katsemetskonna ainulaadne staatus on metsaülem Priit Kase sõnul eriti probleemiks, kui vajatakse investeeringutoetusi.
Kas olen õigesti aru saanud, et Järvselja metskond on unikaalne just oma järjepidevusega?
Jah, ajalugu on siin väga pikk. Õppe-katsemetskond loodi juba 1921. aastal, kui Tartu Ülikoolis hakati metsandust õpetama. Professor Andres Mathiesen otsis baasi, kus tudengeid õpetada ja teadustööga tegelda, ning Järvselja sobis, kuna siin olid selleks eeldused olemas juba mõisaajast. Siin on olnud läbi ajaloo metsanduslik õppe- ja teadusbaas, kus muide alles veel ka professor Mathieseni aegseid katsealasid. Ainulaadne on seegi, et hoones, kus praegu metskonna kontor, oli metskond juba tsaariajal.
Mismoodi metsa majandate, kas metsamajanduskava on katsealadest lapiline?
Metsa pindala on 10 600 hektarit, sellest 4000 hektarit sooala, kus majandamist ei toimu. Ülejäänud 6500 hektarist metsamaast 2500 on kaitse all. Nii et majandusmetsa on meil 4000 hektarit ja sellega peame suutma ülal pidada baasi, sest oleme täielikult isemajandavad.
Tegutseme maaülikooli loodud sihtasutusena, kusjuures eelarvelist suhet meil pole, maa rendime ülikoolilt sümboolse tasu eest. Katsealad on andmebaasis tähistatud ja tõepoolest on kaardil üle metskonna “täpikesi”, kus peame majandamisest hoiduma. Välja arvatud juhud, mil teeme näiteks hooldusraieid vms, mis vastava uurimis-kavaga kooskõlas. Igal katsealal on vastutaja, keegi teadlastest, kellega suhtleme.
Kas tudeng, kellel hea uurimisteema, tuleb teie juurde ja lepib katsepaiga kokku?
Ei, ta pöördub õppejõu poole, kes tema teemat võiks juhendada. Need on siis tavaliselt bakalaureuse- või magistriastme lõputööd, mida teiste teadustööde seas on meil aastas neli-viis.
Aga peale selle pakume ka ise teemasid välja. Igal aastal on projektikonkurss ja sellest aastast anname välja uurimistööks ka Andres Mathieseni stipendiumi. Need tööd on kõik seotud just Järvselja metsakooslustega, siinse looduskaitsega ja muu sellisega.
Kas teadustööd toovad metskonnale midagi sisse?
Hoopis vastupidi on. Järvselja metsadega otseselt seotud teadustöid ka finantseerime ise. Tänavuseks taotlusvooruks oli raha 20 000 eurot, millest rahastame nelja uurimisprojekti.
Mis teemad need on?
Harvendusraiete eesmärgi selgitamine, haavasiku uuring, Järvselja lehisepuistute uuring ja siinse dendrofloora uuring. Taotluste esitajad on olnud metsateadlased, kelle uuringurühmas muidugi on ka tudengid.
Kestavad ka mõned jätkuprojektid. Üks mitme aasta projekt on näiteks turberaietest, milleks on rajatud näidiskatseala.
Kui palju metskonnas töötajaid on?
Praegu 18 inimest, aga mõned lisanduvad töövõtulepingutega, et veevärk oleks hooldatud jne. Metskonnal on ka oma taimla ja tegeleme veel puhkemajandusega.
Taimla on metsataimede kasvatamiseks, kuid väga suur on ka aiandiosa. Kasumit see metskonnale siiski ei too. Meie sissetulek tuleb 90% metsamajandusest ning muu hoonete rendist ja puhkemajanduslikust tegevusest.
Kui suur on metskonna masinapark?
Uuendusraiest 100% tellime riigihanke korras töö sisse. Hooldusraiete, noorendike hoolduse, metsahoolduse poolel teeme kolmandiku kuni poole oma tööjõuga. On neli raiemeest, üks väljaveotraktor, käru.
Tehnikat oleks vaja kaasajastada, aga meie võimalused on paraku sellised, et saame investeerida aastas vaid üheks asjaks. Praegu on tähelepanu all teed ja taimlatehnika. Metsatehnika uuendamise võimalused on üsna kasinad.
Kas teil pole võimalusi saada tuge ELi fondidest?
Oleme palju püüdnud seda teha. Aga PRIA saadab Erametsakeskusesse ja keskus ütleb, et toetab ikkagi erametsaomanikke, kelle hulka meie ei klassifitseeru.
Veidi oleme saanud toetusi Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu looduskaitse ja loodusõppe tarvis, näiteks õppera-ja jaoks. Oleme küsinud raha ka arboreetumi kordategemiseks, aga see pole seni õnnestunud.
Kuhu Järvselja mets õieti kuulub, kas statistika järgi olete riigimetsade hulgas?
Tegelikult jääme n-ö hallile alale. Siin kasvab ülikooli mets, aga ülikool riigiasutus ei ole. Samas pole tegu ka erametsaga, kuna ülikool ei ole eraasutus, vaid avalik-õiguslik. Näiteks metsaregistri andmebaasis pannakse meid lahtrisse “muu riigi-mets”. Kui valitsus kinnitab riigimetsale aasta arvestuslanki, siis kinnitatakse see ka Järvselja metskonna jaoks.
Kuigi otseselt on erinevusi, järgime ise oma elu korraldades riigimetsas kehtivaid aluseid.
Kas analoog on Tihemetsa metskond?
Ei, Tihemetsa ja Luua kooli mets on haridusministeeriumi haldusalas, need on puhtalt riigimetsad. Järvselja sihtasutuse ja õppebaasina on pigem omaette nähtus, mis kahjuks positsioonil, kus ei saa ei erametsanduse ega riigieelarvelisi toetusi. Natuke on maaülikool saanud kasutada riigieelarvelisi infrastruktuuri toetusi. Just praegu on tulemas riiklik ülikooli investeering uue kasvuhoone ehituseks – õieti on see metsataimede kasvatamise labor, ja teine selline on kaasaegse ilmajaama ehitus.
Teised suuremad projektid, näiteks kliimauuringutega seotud SMEARi torn, on juba suurte konsortsiumide investeeringud (liitunud on kuus Eesti teadusasutust), mis lähevad sihtasutusest mööda, kuigi on siinse maa peal. Teine selline suurem ettevõtmine on Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli eestvedamisel üks metsa niisutuse ja kliimauuringute katse.
Kas nende puhul rajatiste talumise tasu ei kohaldu?
Territooriumi poolest on need alad väikesed. Tasu me ei küsi, nende objektide olemasolu metsa majandamist ju suurt ei mõjuta. Hoopis rohkem mõjutab meid looduskaitse. Ema-jõe-Suursoo maastikukaitseala muutus Peipsiveere looduskaitsealaks ja sellega seoses meie maad, kus varem oli piirangu-vöönd, muutusid nüüd sihtkaitsevööndi metsadeks, kus majandustegevus on keelatud – mingit kompensatsiooni me selle eest ei saa.
Ka Järvselja looduskaitseala suureneb kogu aeg. 90 aastat tagasi oli see ala 12 hektarit, nüüd 187 ja uuenemiskava järgi tuleb kaitsealust pinda veel juurde, kusagil 300 hektarini.
Me oleme nõus, et Järvseljal on väga isepärane loodus, mida on vaja kaitsta, aga tahaksime, et meiega arvestataks rohkem – kuna oleme isemajandavad, muudab kaitsealuse pinna suurendamine meie majandamis-võimalusi aina väiksemaks.
Kuidas peaks asjad käima?
Leian, et meil peaks olema võimalus küsida toetusi näiteks PRIA maaelu arengukava metsameetmetest, olgu tehnika soetamiseks või metsateede korrashoiuks. Meil on üsna palju kehvas seisus teid, mis on avalikult kasutatavad ja sellist avalikku teenust võiks oma riik toetada. Tahaks, et vähemalt oleks olemas võimalus kuhugi pöörduda.
On olemas variandid, kuid praegu meie ei pääse neile ligi. Näiteks ka hoonete lammutamine. Siin tegutses ju nõukogude ajal suur metsamajand sadakonna töötajaga, nüüdseks on paljud hooned tühjalt seisma jäänud ja neid kõiki ei ole mõtet säilitada. Aga keskkonnaministeerium on otsustatud, et lammutamist toetatakse vaid siis, kui tegu põllumajandus-või muu tootmishoonega. Meie soovid sinna alla ei mahu.
Kas Järvselja küla on metskonnaga seotud?
Jah. Kipub olema aga nii, et juhid kohapeal enam ei ela. Külas on registreeritud elanikke 50. Kümmekond aastat pole enam kauplust, söökla on vaid tudengitele, kool suleti 2011, kui oli alles veel kaks õpilast. Järvselja on muutunud üsna kõrvaliseks nurgaks.
Elu kaldub sinnapoole, nagu on uue kliimavaatlustorniga, et torn on metsas, kuid andmed liiguvad linna, kus inimesed. Teadlased-tudengid ei ole ka enam pikalt kohapeal nagu varem. Tudengitel on autod, millega tullakse hommikul, et õhtuks linna tagasi sõita.
Mida selle kohta ütelda – kas olla rõõmus, et elu areneb, või kurvastada?
No tahaks ju ikka, et maaelu kestaks, et elu oleks igal pool. Olen päris kindel, et metsateadust ainult arvuti taga istudes teha ei saa. Aga tänapäeval on liikumised seotud ka kuludega, ja mitmed praktikumid, mis varem tehti Järvseljal, tehakse nüüd linnas või linna lähedal.
Minu meelest on olukord ikkagi kurb, ehkki veel mitte lootusetu.
Taimlat virtuaalselt pidada ei saa, aga metskonda ehk saab?
Teatud kirjatöid saab muidugi kodus teha. Aga üldjuhul toimib meie metskond veel vanas klassikalises stiilis. Meil on alles kõik ametimehed, kes olemas klassikalises metskonnas (metsaülem, abimetsaülem, metsnik jt), ning ka töökorraldus käib pigem nii, et töömees toob arve metskonda laua peale, mitte ei saada seda arvutiga meie andmebaasidesse.
Veel üks põhjus Järvselja metskonda toetada. Kuidagi tundub, et selline klassikaline struktuur võiks säilida kui omaette väärtus…
Ma sellele vastu ei vaidle.
