Puidurafineerimistehase eestvedajad kohtusid Tartus keskkonnaühendustega

Baltic News Service:

Tartus, 12. aprillil toimunud infopäeval kohtusid Suur-Emajõe piirkonda planeeritava miljard eurot maksva puidurafineerimistehase eestvedajad, Tartumaa kohalike omavalitsuste esindajad, keskkonnaühendused, akadeemikud ja tudengid. See oli esimene kohtumine avalike infoürituste sarjas, mille eesmärk oli anda ülevaade planeeritava tehase uuringu- ja analüüsietapi järgmistest sammudest ning selgitada, kuidas käib keskkonnamõju hindamine ja edasine planeeringuprotsess.

Tehase rajamise eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli andsid ülevaate puidurafineerimistehase rajamise järgmistest tegevustest. Eesti Keskkonnamõjuhindajate Ühingu juht Riin Kutsar selgitas tehase keskkonnamõjude hindamise protsessi Eestis ja Eesti Planeerijate Ühingu juht Heiki Kalberg andis ülevaate asukoha planeerimise protsessist Eestist, sealhulgas ka riikliku eriplaneeringuga seonduvast. Tehast kavandava Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on nad viimase kolme kuu jooksul kohtunud kümnete nii Eesti kui välismaiste teadlastega, keskkonnaühenduste esindajatega, ametnikega, poliitikutega, valituskabineti liikmetega ning planeeritava tehasega seonduvaid teemasid tutvustanud.

“Nii suuremahulist projekti ei saa teha isolatsioonis, seda peab tegema avalikult erinevaid osapooli kaasates. Meie koostöö valitsusega ei taotle ühe äriprojekti soosimist, pigem on valitsusliikmete avalik positiivne suhtumine vajalik Eesti äri- ja õiguskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime edendamiseks, mitte ühe konkreetse suurprojekti soosimiseks. Meil ei ole võimalik teiste riikide projektidega edukalt konkureerida, kui valitsusliikmete poolt ei ole selgelt väljendatud
toetavat suhtumist,” lisas Kohava. “Ka tänane kohtumine kinnitas, et avalikkuse huvi meie projekti vastu on suur ning seetõttu oleme igal juhul valmis sarnaseid laiema ringi arutelusid korraldama sagedamini, kui seda planeeringuprotsess ette näeb,” selgitas Kohava.

Aadu Polli lisas, et sarnaseid tehaseid rajatakse ka mujal Põhja- ja Kesk-Euroopas ja palju väiksemate jõgede kaldale ja oluliselt tihedama asustusega aladele, kus ootused looduskeskkonnale ja elukvaliteedile on sarnased kui meil Eestis. “Kui sarnases keskkonnas olevad arenenud riigid rakendavad tehnoloogiad, lahendusi ja võimalusi, et ehitada moodsaid keskkonnasäästlikke puidurafineerimistehaseid, siis usume, et seda suudab ka Eesti riik ja ühiskond,” selgitas Polli.
Enne investeerimisotsuse tegemist veenduvad projekti algatanud investorid, et kavandatava puidurafineerimistehase rajamine on kooskõlas kõigi keskkonnanõuetega.

0Shares