Raidmete ja kändude varumise mõju koore- ja puiduseoselisele elustikule

20.01.2014

METSAMEES, Piret Lõhmus (Tartu Ülikooli Öko­loogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogia teadur)

Piret Lõhmus on õppi­nud Tartu Ülikoolis bioloogiat, samas kaitses ta 2005. aastal doktorikraadi, teemal metsasamblikud ja nende kasvupinnad Eestis. Uurib peamiselt metsasamblike öko­loogia ja kaitsega seotud probleeme (sh säästva metsanduse tõhusust samblike elu-rikkuse säilitamisel).

Taastuvenergia tootmiseks varutakse üha enam raiesmikele jäänud raidmeid (puude latvu ja oksi) ning kände. See vähendab aga oluliselt kõdupuidu hulka majandatavas metsamaastikus. Nii satuvad ohtu peamiselt kõdupuidust (ja/või -koorest) sõltuvad liigid, kelle arvuks näiteks Rootsis hinnatakse 6500-7000 ja Soomes 4000-5000. Eestis teati raidmetega seotud elustikust ja biokütte varumise mõjust elulikkusele enne RMK vastavat teadusprojekti väga vähe. Projekti teostasid Tartu Ülikooli looduskaitse-bioloogia töörühma liikmed, ning eesmärgiks oligi koostada Eestis raidmeid ja kände asustavate sambla-, sambliku-, torikseente ning mardikaliikide nimestikud ja hinnata raidmete eemaldamise võimalikku mõju neile.

Raidmete mõõduka varumise mõju on torikseentele, samblikele ja sammaldele väike, kuid kändude ulatuslikul väljajuurimisel suur.

See järeldus põhineb meie mahuka originaalandmestiku analüüsil (kokku u 555 liigi enam kui 18 000 substraadivaatlust). Andmed kogusime sada­konnalt 2 ha suuruselt proovialalt Mandri-Eesti riigimetsadest, kokku viiest metsakasvukohatüübist. Lisaks raiesmikele kaasasime uuringusse ka proovialad põlistest ja raieküpsetest metsadest. See võimaldas võrdlevalt eristada liigid, kes olid raietekkelistel substraatidel väga arvukad (kokku 6 torikseene-, 22 sambliku-ja 31 sambla-liiki). Tõenäoliselt on aga nende elu­jõulisus majandusmetsades tagatud ka siis, kui lageraietel eemaldada valdav osa raidmetest. Kriitilisemaks võib aga muutuda olukord raidmetest ja kändudest olenevatel liikidel, keda määratlesime torikseente hulgast 18, samblikest 26 ja sammaldest 9 liiki.

Torikseente hulgas oli kõige rohkem niisuguseid liike, kes viljuvad mitme­sugusel tugevasti kõdunenud puidul, nagu näiteks lakkvaabik. Neli raidmete spetsialistidest liiki asustavad just raiesmikke (ja mitte metsi) ilmselt sooja-lembuse tõttu. Neist silmatorkavaim on erkpunane, väheneva arvukusega punapoorik. kes elab mitmesugustel lehtpuuraidmetel. Ülejäänud raies­mikest olenevad torikseeneliigid asustavad peamiselt kas suuri okas­puu- või keskmiselt kõdunenud lehtpuukände. Seega on raiesmike torikseente koosseis eripärane ja raiejärgne kõdupuit võimaldab neil ala jätkuvat asustamist. Selliseid liike võib leida kõigist viljakatest metsatüüpidest ja erinevatelt okas- ja leht­puudelt, mistõttu substraatide hulga kõrval on nende jaoks oluline ka raiutava puistu liigiline mitmekesisus.

Sammaldele ja samblikele oli raie-risu liigivaene substraat ning seda asustasid tavalised, puude koorel/puidul ja maapinnal kasvavad liigid. Raiesmikel olevaid kände ja lamapuid asustab aga liigirikkam elustik. Nende hulgast määratlesimegi 35 liiki, kelle seisundit Eestis võib ulatuslik kändude varumine biokütteks (ja sellega sageli kaasnev jämedate lamapuude purusta­mine raietööde käigus) olulisel määral mõjutada. Enamiku taolistest liikidest moodustasid tavalisemad lehtsamblad, mitmed porosamblikud ja kõdupuiduga seotud pisisamblikud. Nad kasvasid kas ainult või nii leht- kui okaspuude kändude ja lamapuude kõdupuidul. Näiteks selgus, et tamme-porosamblik asustab lisaks vanadele palumetsadele ka palumetsa raiesmikke. Ta kasvab seal vanadel saetud männikändudel ning püsib elujõulisena ka eelmisest metsapõlvkonnast pärit lamapuudel.

Et vanu palumetsi on meie metsamaastikus palju vähem kui palu-raiesmikke, seabki ulatuslik kändude varumine koos kõrvalmõjudega tamme-porosambliku asurkonna Eestis ohtu.

Raiejäätmeid asustab veerand Eesti puidumardikaliikidest, kuid mõõdukas raidmete eemaldamine neid ei ohusta.

Selle teadmise jaoks koondasime esmalt infot teaduskirjandusest. Selgus, et Eestis kõdupuiduga seotud ligi 900st mardikaliigist 244 liiki vajab oma elutegevuseks just „raiejäätmete moodi” puitu. Kusjuures neist 28 liiki elavad ainult peenes või raiesmikul olevas puidus ning ligi kolmandik (71 liiki) on kantud Eesti või lähiriikide punastesse nimestikesse. Paraku on uuritus veel napp, et öelda, milliste puuliikide või kui jämeda raierisu jätmine mardikakooslusi soosiks. Küll aga selgus, et peenemõõtmelist kõdu-puitu asustavatest mardikatest 16% jaoks sobivad ainult üks või kaks puu-liiki (tihtipeale näiteks tamm ja haab).

Eesti raiesmikel toimuva täpsemaks uurimiseks teostasime mardikate pilootuuringu kuuel raiesmikupaaril.

Neist üks ala oli tavapärase lageraiega ja teine samalaadne kokku kogutud raidmetega. Mardikate püüdmiseks kasutasime kohapeal akenpüünise meetodit, et tuvastada võimalikult palju liike. Lisaks kogusime kõigilt raiesmikelt kaasa raidmeid, et neist laboris mardikad „välja kasvatada”. Sel viisil saime täpset elupaigainfot 51 liigi kohta. Samas erinevusi koristatud ja koristamata alade liikide arvus me ei leidnud. Üllatuslikult ei olnud ka akenpüüniste andmetel (üle 10 000 isendi) mardikate üldarvukuses ja -liigirikkuses, nagu ka puiduga seotud, ohustatud või kahjurmardikate liikide arvus koristatud ja tavaliste raiesmike vahel erinevust. Seega ei piira raidmete vähenemine praeguses mahus tõenäoliselt mardikate elu­tegevust kuigivõrd. Leevendavaks asjaoluks võib olla näiteks allesjääva risu muutumine elustikule rohkem kättesaadavaks, sest osa puitu ei ole enam raievallide sisse mattunud.!

KOKKUVÕTVALT NÄITAS MEIE UURING, ET

■ Eestis asustab raietekkelisi substraate vähemalt 664 uuritud tugi­rühmade liiki (sh ligi 80 haruldast ja/või ohustatud ja 12 Eestis varem leidmata liiki);

■ neist 81 liigi tervikasurkondade seisundit võib raidmete ja kändude eemaldamine oluliselt mõjutada.

Praeguste biokütte varumise mahtude juures on koore- ja puiduseoselise elustiku toetamiseks oluline jätta raiesmikele võimalikult mitmest puuliigist kõdupuitu, sh

■ kõdupuidumardikatele olulistena haava, tamme jt harvem esinevate lehtpuude raierisu ning kindlasti ka jämedamaid notte;

■ torikseentele, samblikele ja sammal­dele nii okas- kui ka lehtpuude (kase, haava) suuri kände ning jämedaid kõdunenud ja purustamata lamapuid (sh ka raie käigus tekitatuid).

Raidmete senisest ulatuslikumal kasutuselevõtul on aga vajalik raidmetest ja kändudest sõltuvate valitud liikide pikaajaline seire.