Rail Baltic tõstaks Soome konkurentsivõimet
30.12.2013
Balti riikidest läbi Poola Saksamaale välja viiv kiire raudteeühendus Rail Baltic tõstaks ka Soome majanduse konkurentsivõimet, luues alternatiivkanali meretranspordile, mis väävlidirektiivi jõustudes tuntavalt kallimaks läheb, kirjutas läinud nädalal Soome majandusleht Kauppalehti.
“Kiire Rail Baltic on kõige varem valmis aastaks 2022. Soome veostele on see määrava tähtsusega, kuna võidaksime sellest enim,” ütles lehele Helsingi linna rahvusvaheliste suhete osakonna ekspert Olli Keinonen.
Soome jaoks on kaalul suur raha, kuna tööstuse ja kaubanduse logistikakulud on aastas üle 33 miljardi euro.
Väävlidirektiiv võib meretranspordi hinda tõsta 30-40%, nii on konkureeriv transpordikanal teretulnud, kirjutab leht.
“Transpordivõrgu toimimine on otsustava tähtsusega Soome ekspordi konkurentsivõime jaoks,” ütles logistikaekspert Malla Paajanen. “Keti alguses olev Soome võidab nii või teisiti, kui Euroopa kõige aktiivsemad kaubanduskeskused ka raudteega Balti riikidega ühendatakse.”
Üks sektor, mis on eriti huvitatud sellest, et logistika hästi toimiks, on Soome metsandussektor, mille toodangust läheb 90% eksporti. Esilagu on metsandusfirma UPM logistikajuht Jussi Sarvikas Rail Balticu suhtes veel skeptiline, kuna praegused transpordikanalid toimivad, probleemsed kitsaskohad on mujal ning Balti riikide koostöövõime Rail Balticu projekti elluviimisel on küsimärgi koht.
Olli Keinonen Helsingi linnavalitsusest on aga veendunud, et raudteeprojektist johtuvat kasu pole veel täiel määral adutud.
“Kui Rail Baltic realiseerub, tõstab see oluliselt Soome majanduse konkurentsivõimet. See kiirendab transporti. Praegu ei tasu õieti tootagi midagi sellist, mis ei kannata välja kuni kahe ööpäeva pikkust transportimist,” ütles ta.
Lennutransport on kallis, odavam Rail Baltic tagaks Soomele kiirema ühenduse Kesk-Euroopaga.
Praegu töötavad Eesti, Läti ja Leedu selle nimel, et luua projekti jaoks ühisettevõte. Projekti maksus on hinnatud 3,7 miljardile eurole, millest 85% kataks EL. Ülejäänud raha tuleks sellistest allikatest nagu Euroopa Investeerimispank EIB või Põhjamaade investeerimispank NIB.
